Loodusmuuseumi laagris õppisid lapsed, kuidas koertega käituda
Lemmikloomade ja laste turvalise läbisaamise eeldus on teineteisemõistmine. Tallinnas Eesti loodusmuuseumi korraldatud linnalaagris saidki lapsed õppida, kuidas käituda koertega nii, et mõlemal oleks hea.
Samojeed Sandy on näide koerast, keda enamik lapsi soovivad tingimata paitada. Laagris õppisid lapsed selgeks, kuidas käituda, kui tekib soov võõrast koera silitada, vahendas "Aktuaalne kaamera".
"Kui tal omanik on, siis küsid kõigepealt, kas tohib või ei tohi ja kui tohib, siis lähened külje pealt ja paitad teda vaikselt, aga ei tohi kiireid liigutusi teha, muidu ta võib hakata hammustama või midagi niimoodi halba võib juhtuda," selgitas Erich.
Helena teadis aga rääkida, mida teha olukorras, kui vastu tuleb ilma omanikuta ringi hulkuv koer.
"Me jääme seisma nagu puu ja kui ta meie juurde tuleb, siis keerame pea ära ja kui ta hakkab hammustama, siis läheme vaikselt pikali ja kaitseme oma kõhtu ja kaela," kirjeldas ta.
Koerad armastavad reeglina rahu ja vaikust, lapsed jällegi kilkamist ja ringijooksmist.
"Sellepärast tulekski lastele selgitada, et koertele on vali hääl väga raske, sest nemad kuulevad paremini. Samamoodi, kui laps hakkab eest ära jooksma, siis koer saab sellest mängust valesti aru - tema arvab, et on vaja saaki taga ajada ja nii võivad õnnetused juhtuda ja lõpuks võib laps üldse saada kogemuse, et koer ongi paha," rääkis koertekoolitaja Kati Ernits.
Koertekoolitaja rõhutas, et laste, lemmikloomade ja lapsevanemate kolmnurgas vastutavad kõigi heaolu ja turvalisuse eest peamiselt lapsevanemad. Kui reeglid on paigas, võib koos lemmikloomaga kasvamine olla aga lapsele igati kasulik.
"Kui täiskasvanud inimene õpetab lapsele, et tuleb jalutamas käia, isegi kui on kole ilm, ja toit peab korralik olema ja tervise eest peab hoolitsema, siis see laps õpibki vastutust ja läbi positiivsete emotsioonide. Kindlasti on kasulik, kui seda õigel viisil teha," rääkis Ernits.
Toimetaja: Merili Nael