Murutar vastas, et hoopis tema tiimikaaslasel Mihkel Joalal on midagi olulist öelda. Joala hõikas, et temal on Ajujahi hooaja lõpetuseks üks poeetiline teadaanne.

Ajujahi võit on käes, mul ainult paar võistlust ongi veel jäänd.
Kõigepealt ja esiteks – et kliima enam ei soojeneks.
Et autod sõidaks tossuvabalt ja elektrit tehtaks kavalamalt.

Kogu maale soovin rahu,
ja et me kõik ikkagi siia kenasti ära mahuks.
Et kõigile võrdselt jätkuks vilja.
Ja lõppeks ahnus, enne kui hilja.

Viimaseks mul pisuke soov.
Teiste kõrval hingepoov.
On üks naine, kelle hing on suur.
Tal pole võõras ükski juur.

Naine, kes räägib taimede keelt,
ära võtab, ta ei muuda meelt.
Kerttu Kuslap, ebamaine,
tahan, et oleksid minu naine!

Vahetult pärast poeemi lõppu jooksis Kerttu Kuslap Mihkel Joala käte vahele. Seega võib eeldada, et vastus oli positiivne.