Filmikriitik: ma ei tahaks ennast eestlasena "Klassikokkutuleku" järgi defineerida ({{contentCtrl.commentsTotal}})

"Klassikokkutulek" Autor/allikas: Andres Teiss

"Klassikokkutulek" ületas nädalavahetusel ilmselt 168 000 vaataja piiri, osutudes nõnda taasiseseisvumisaegse Eesti vaadatuimaks kodumaiseks filmiks. Filmikriitikud leiavad "Klassikokkutulekus" nii plusse kui ka miinuseid.

"Ammu oli vaja sellist lihtsat naljafilmi," tõdes Postimehe kultuuritoimetaja Hendrik Alla Vikerraadio saates "Reporteritund".

Mehe sõnul on Eesti filmid väga kõrgete kunstiliste taotlustega, kuid see ei pruugi sobida suuremale osale kinoskäijatele, kes tahaks saada ka meelelahutust.

Alla hinnangul oli viimane Eesti komöödiafilm "Kormoranid", mis ilmus viis aastat tagasi, 2011. aastal. "Tagantjärele on see väga piinlik läbikukkumine, kõige toredam osa sellest filmist oli soundtrack," tõdes ta.

Sirbi filmitoimetaja Tristan Priimägi ei ole nõus, et Eesti filmides on liigselt kunstilist ambitsiooni. "Tegelikult on need põhilised žanrifilmid, pigem võiks ambitsioone rohkem olla," ütles Priimägi, tuues välja värsked Eesti filmid nagu "1944" ja "Vehkleja".

Priimägi sõnul kujunes "Klassikokkutulek" äärmiselt populaarseks ühiskonna vajadusest igapäevasest keskkonnast välja saada. "Ma usun, et "Klassikokkutuleku" kerge toon on eskapistlikuks leevenduseks argipäevast, mitte leevenduseks Eesti ülejäänud filmidest," selgitas Priimärgi.

Kriitik lisas, et kui filmi ülesandeks oli kõnetada laiade masside maitset, siis see õnnestus.

Ühtlasi muutis film tema hinnangul tuhandetes Eesti peredes peresisest võimudünaamikat päris korralikult. "Ilmselt ei ole võõras see pilt, kuidas naine muhelevalt toksib oma meest, keda ta justkui arvab äratundvat ekraanil ja mehel võetakse koduses võitluses veel üks relv käest ära," ütles Priimägi.

"Klassikokkutulek" ehk "Klassefesten"

"Klassikokkutulek" on Taani "Klassefesteni" madalaeelarveline adaptsioon, mille on eestindanud Martin Algus ning režissöör Rene Vilbre.

"Taani originaali vaadates sain ma aru, et 98 protsenti nendest kildudest oli taani keelest eesti keelde pandud ja kogu armastus. Sama käis ka mitmete stseenide kohta, mis olid lavastatud nii, et kui kaks kaadrid üksteise peale panna, siis pilt ei muutuks oluliselt hägusemaks," rääkis Alla. Eestit on tema sõnul filmis üsna vähe.

Alla lisas, et "Klassikokkutulek" on toode nagu iga teine, mis allub teatud kindlatele reeglitele. "Ma ei oodanud sellest teab mis üllatusi, seda enam, et filmile eelnev reklaamikampaania oli üks agressiivsemaid Eestis," ütles Alla.

Alla kiitis filmis üles astunud Ago Andersoni ja Mait Malmstenit ning rõhutas, et Henry Kõrvits oli amatööri kohta samuti väga tubli. "Tundub, et neil endal oli fun seda teha, see natuke paistab välja ka," lisas Priimägi.

Kui Taanis on valmimas juba filmi kolmas osa, on Priimägi kindel, et järjed ei jää Eestiski tulemata.

Alla lisas, et maksumaksjana ta ei nuta, et riik "Klassikokkutuleku" esimest osa 80 000 euro ulatuses rahastas. "Minu raha kasutatakse märgatavalt lollimate projektide jaoks," arvas ta.

Priimägi lisas, et filmi tehes peab olema siiski valmidus ka ise investeerida, vastasel juhul võtab riik riski ja produtsent kasumi. Seetõttu oleks Priimägi sõnul pigem negatiivne, kui produtsent Kristian Taska filmi järje jaoks riigilt kolme miljonit küsiks. "Kui me teeme kommertsi või toodet, siis teeme seda kõigi reeglite järgi, turumajanduse reeglid, et ise investeerid ja ise võtad kasumi," lausus ta.

Priimägi rõhutas, et rahastama peaks siiski kunstilise ambitsiooniga filme, kus on võib-olla segane, kuid paljulubav idee. "Seda kodusadamasse tüürida on kohati väga keeruline, aga on loogiline, et selliseid projekte tuleb toetada. Need filmid ei hakka ennast kunagi tagasi teenima, aga on õnnestumise korral need filmid, mille järgi eestlased oma identiteeti defineerivad järgnevateks põlvedeks. "Klassikokkutuleku" järgi ma ei tahaks ennast defineerida eestlasena," tõdes mees.

Toimetaja: Rutt Ernits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: