Kolleegid tunnustasid Ivi Kreeni, kes 50 ja veidi vähema aja eest oli diktor, kelleta toona ei osatud uudistesaadet ettegi kujutada, vahendas "Aktuaalne kaamera".

"Aktuaalse kaamera" diktorite ja ankrute ridades on olnud ka üsna üllatavaid persoone. Režissöör Hillar Peep oli üks neist, kes sai "Aktuaalse kaamera" algusaastatel diktoritööd proovida.

"Kõik diktorid olid puhkusel, kedagi ei olnud võtta ja eks ma siis lugesin," meenutas Peep.

Saatejuhtide nimekiri on "Aktuaalses kaameras" olnud pikk ja särav. Saate lugemisega saaksid paljud praegugi hakkama.

"Loeks ikka küll, sest närv on läinud rahulikumaks," kinnitas endine diktor Harri Kingo.

Lõuna-Eesti ja Tartu on paigad, kust korrespondendid on alati uudiseid saatesse saatnud. Hillar Karm sai Tartu korrespondeniks 1970. aastate alguses.

"Mul oli terve tööpiirkond Lõuna-Eesti. Ma keerlesin seal ringi nagu orav, ikka Lõuna-Eestis, aga ma käisin Tallinnas ka, olin valvetoimetajaks," rääkis Karm.

Selge, et uudistesaade sõltub palju operaatori tööst. Need, kes paarkümmend aastat pensionil olnud, näevad ikka veel unes oma filmikaamerat. Videost ei osanud keegi "Aktuaalse kaamera" algusaastatel unistadagi.

"Ma olen juba 23 aastat pensionil ja ikka tuleb meelde - kuus paar-kolm korda ikka -, et töötan televisioonis," ütles endine operaator Toivo Kaljurand.

"Aktuaalne kaamera" on õpetanud kõikidele töötajatele midagi, mida teletöös ja elus vaja.

"Et aega mahub paari tunni sisse ikka mitme päeva jagu. Seda kõigepealt," ütles endine toimetaja Ants Vill.

"Režiipoolele ja assistentidele oli see jube kõva kool, sest see, kes suutis teha otse "Aktuaalset kaamerat", suutis pärast teha misiganes saadet," kinnitas endine assistent, režissöör ja peatoimetaja Juhan Paadam.