Eestis saab näha maailma vanimat dollarit ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Foto: Pressimaterjalid

Ajaloomuuseumis saab vaid kahel päeval näha 1794. aastast pärinevat hõbemünti, mis peaks olema kõige esimene Ameerika dollar. Jüri Muttika rääkis näituse numismaatik Ivar Leimusega, kes tutvustas dollari ajalugu ja rääkis, miks see münt sedavõrd tähtis on.

Numismaatik Ivar Leimuse sõnul oli Jüri Muttika esimene, kelle arust on dollaril kujutatud pikkade juustega meest. "Enamike vaatajate arust on see ikkagi naine, kuigi tegelikult on tema sugu keeruline määrata, sest mündil on kujutada vabadust." Algselt pidi tema sõnul aga mündile tulema George Washington. "Senat võttis otsuse vastu, aga esindajatekoda ütles, et nemad on demokraatlikud, kus ei ole raha peal valitsejaid, vaid raha peal peab olema midagi ülevamat," ütles Leimus ja tõi välja, et mis oleks veel ülevam kui vabadus.

"Arutati, et muidu ei ole mündil väga viga, aga lokid on nii hõredad, et kuluvad kiiresti ära," tõi Ivar Leimus välja, et see oli tehniline viga, mis parandati ära ja uus münditempel tehti teistsugune. "Ameeriklaste jaoks on see tähtis, sest see on nende esimene raha. Tolle ajani oli Ameerikas igasugust raha. Põhiline oli nendel peeso - see oli ilus hõbemünt, mida hüüti Hispaani dollariks. Selle järgi hakati tegema oma münte ning 1794. aastal vermiti Ameerikas esimesed dollarid."

Häda oli Leimuse sõnul selles, et mündipress oli ette nähtud poole väiksemate rahade jaoks. "Enamik münte praagitigi välja, aga 1750 münti lasti ringlusse, millest üks ka siin meie ees on." See münt on tähtis ka seepärast, et selles saadavad kokku numismaatiline ja emotsionaalne väärtus. "Samuti, Aameerika numismaatikud on ka kõige rahakamad, seega ei ole neile probleem ühe mündi eest 10 miljonit dollarit maksta."

Toimetaja: Kaspar Viilup

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: