“Iseäranis seostame me seda kiriku reformatsiooniga, kui usuisa Martin Luther eeldas, et üks inimlaps peab oskama lugeda, ema peab teda voki kõrval õpetama pühakirja tundma, ta peab teadma mõnda värsikest, mõnda salmikest. Ja siis kui hakati igal pool mõisates jõulupidusid korraldama ja kui lapsed said väikese pakikese, siis see oli üks viis näidata, et laps on oma salmikesed hästi ära õppinud,” selgitas Kõivupuu "Jõulutunnelis".

Samuti kehtis see vanausuliste seas, et kui lapsed tulid kuusepeole, pidid nad teadma värsse. “Küllap see on seotud traditsiooniga, et inimesed peavad olema haritud ja tundma kirjasõna,” ütles Kõivupuu.

Kristlikust kontekstist tuleb Kõivupuu sõnul välja, et palvete lugemine ja selle eest näiteks kaku vastu saamine on kalendrikombestikus üldine. Talupojakombestikus on aastavahetuspeod olnud kogukondlikud ning alati tuldi kohale toiduga, märgati nõrgemaid ja viidi ande.

“Kuna meie kultuur on väga pikka aega läbi põimunud kristlikest eeskujudest, siis on ta kombinatsioon sellest, et märgata nõrgemat ja vaieldamatult seda kristlik kultuur toetab,” märkis Kõivupuu. Kogukonnas märgatakse tänu sellele nõrgemaid ning ulatatakse neile ka abikäsi.