Noorsoonõunik: muusika kaudu saavad haridusliku erivajadusega noored õppida ({{commentsTotal}})

Mozarti muusikat kuulates said õpilased kujundiliste loogikaülesannete lahendamisel paremad tulemused kui numbrilistes loogikaülesannetes.
Mozarti muusikat kuulates said õpilased kujundiliste loogikaülesannete lahendamisel paremad tulemused kui numbrilistes loogikaülesannetes. Autor/allikas: Patric McCurry/Creative Commons

Tänasel kodanikupäeval väärib tunnustust huvikoolide kaasamise ja arengu programm (HUKK-AP), mis võimaldab haridusliku erivajadusega ja riskis olevatel noortel läbi muusikalise huvihariduse eluks paremini ette valmistuda.

Tänavuse kodanikupäeva moto on lõppevast muusika-aastast inspireerituna "Muusika ühendab". Päev ise aga teadvustab kodanikuks olemist ja selle väärtust. HUKK-AP ühendab muusika teel igapäev noori kodanikke, kes vajavad tavalisest pisut rohkem tähelepanu, mistõttu on selle tegevusi just täna oluline esile tõsta.

Pärnu haridusliku erivajadustega noorte jaoks on projekti HUKK-AP abil avanenud võimalused muusikat harrastada varasemast enam ja julgemalt. Pärnus projekti koordineeriva linnavalitsuse noorsoonõuniku Reine Tappi sõnul võimaldab muusika positiivseid arenguvõimalusi.

"Igapäevane töö huvikoolides õpetajate juhendamisel aitab kaasa haridusliku erivajadusega noorte emotsionaalsele arengule ning huvitegevuses osalemine aitab tegelikke probleeme leevendada," ütles Tapp. "Lisaks sellele, et lapsed õpivad pilli mängima ja laulma, saavad nad julguse teiste ees laval üles astuda, mis on omaette suur saavutus," lisas ta.

Hariduslikuks erivajaduseks võib olla mitmeid põhjuseid, kuid tavapäraselt vajavad need lapsed ja noored õpikeskkonna muutmist nende vajadustele vastavaks. Igapäevaselt õpivad Pärnu noored kolmes üldhariduskoolis väikeklassides või lihtsustatud õppekaval. Muusika huvitegevustunnid on osa noore koolipäevast, millest võtavad osa 49 noort.

"Muusika kaudu saavad haridusliku erivajadusega noored õppida, kuidas tulla toime ärevusega ja samas saada positiivset tähelepanu, olla tähelepanu keskmes," selgitas Tapp.

Eelmisel aastal alustas Kehtnas sealne kunstide kool käsikellade ringiga kümnele 1.-4. klassi noorele, kes ühel või teisel põhjusel üheski huviringis ei osalenud. Muusikaliste oskuste kõrval õppisid noored ka meeskonnatööd ja üksteisega arvestamist, ent ka distsipliini ning vastutust, mis regulaarsete harjutuskordadega kaasneb.

Kui 2014. aastal toetas ringi HUKK-AP, siis 2015. aastast võtsid selle kohustuse enda peale Kehtna põhikool ja vallavalitsus, mis tagab selle, et noored saavad käsikellasid endiselt tasuta mängida.

Eesti Noorsootöö Keskuse suunajuhi Gerttu Aaviku sõnul peituvad iga säärase kaugelt vaadates ehk tavalise loo taga suured individuaalsed võidud, sest huviringides nagu ka üldiselt noorsootöös osalemine, esinemine ja heakskiit ei ole kaugeltki nii iseenesestmõistetavad, kui vahel tunduda võib.

"Projekti HUKK-AP muusikalise huvihariduse tegevused Pärnus ja Kehtnas on paljudele eeskujuks. Nii koolidele, õpetajatele, lapsevanematele kui omavalitsustele," ütles Aavik. "Huviharidus on riski või haridusliku erivajadusega noorte jaoks suurepärane võimalus õppida midagi uut, olla kaasatud ja saada eluks parem ettevalmistus," lausus ta.

Toimetaja: Rutt Ernits



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: