Metsatöll ulatas noortele muusikutele abikäe: sellist asja võiks teha iga kell ({{commentsTotal}})

Marko Atso
Marko Atso Autor/allikas: Ülo Josing, ERR

Täna jõuab ETV ekraanile põnev teleprojekt, kus üheksa erivajadusega noort viivad ellu oma unistuse bänditegemisest. Algajaid muusikuid juhendas ansambel Metsatöll, kelle käe all sündis ansambel Bandemoonium.

"Kui selle mõttega välja tuldi nende produtsentide poolt, siis mulle tundus kohe, et see on õige asi, me võtsime kohe sellest kinni," rääkis Metsatöllu trummar Marko Atso Menule.

Metsatöll, kes pole varem ühelegi noorele bändile mentoriks olnud, korraldas enne Bandemooniumiga kohtumist koosoleku, kuidas muusikuid juhendada. Seejärel suunduti noorte bändiliikmetega proovisaali. "Ma vaatasin, kes seal trumme kõige paremini mängib ja eks neid tahtjaid oli bändi veel, alguses me tegime castingu," selgitas Atso, kuidas Bandemoonium sündis.

Bänd moodustus lõpuks üheksast noorest. "Minu arust on see väga hea energiaga kamp. Väga tahtmist täis noored ja näiteks trummar mängib minu arvates väga täpselt," tõdes Atso.

Metsatöllu eesmärk oli aidata bändi nii muusikaliselt kui ka psühholoogiliselt. "Ma arvan, et me suutsime anda tõuke, pille õpetasid mängima ikkagi juhendajad. Aga me hoidsime neil kätt ja näitasime, et kõik on lihtne, me olime psühholoogiliselt neile toeks," selgitas Atso.

Õige asi

Bandemoonium sai alguse Soome ansambli Pertti Kurikan Nimipäiväti eduloost inspireerituna ning kuigi Atso sõnul võib ettevõtmine tunduda idee kopeerimisega, siis tegelikult pole see oluline. "Me ei tee üldse heategevusprojekte, aga see tundus õige asi ja sellepärast me tegime selle ära," selgitas Atso.

Atso lisas, et Metsatöll juhendaks hea meelega ka tulevasi projektis osalejaid. "Sellist asja võiks teha iga kell, see ei võta tükki küljest ära. Heategevusel on kaks varianti, kui me näeme, et meie saame head teha mingit moodi, kus riik ei saa, siis me astume juurde. Aga kui on vaja näiteks mingil muul otstarbel raha korjata, siis see on konkreetselt riigi asi ja seal me kahjuks osa võtta ei saa," tõdes ta.

Atso lisas, et iga inimene peaks elus proovima teistele head teha. "Mõned inimesed on need, kes tahavad terve eluaeg midagi saada, alati on inimesi, kellel on midagi vaja. Meile tundus, et see on see koht, kus me peame midagi ära andma ja äraandmise emotsioon on alati väga hea," lausus ta.

Head meelt pakkus bändimeestele seegi, kui nägid rõõmu noorte silmades. "Ma kujutan ette, kui hea meel neil endal oli, et me neid juhendasime. Näha oli nägudest, et neil oli hea meel, kui me uksest sisse tulime," kirjeldas Atso.

Heategevuslik kontsert

Juba 22. detsembril astuvad Bandemooniumi noored liikmed Metsatölluga ühiselt lavale, et anda heategevuslik kontsert. "Ma usun, et see läheb hästi. Sinna on põhjust tulla, see on huvitav projekt," kinnitas Atso.

Esitusele tulevad Bandemooniumi kaks omalugu, mis valmisid Metsatöllu abiga. Lisasks Metsatöllule juhendasid noori muusikuid ka tuntud pilliõpetajad ja muusikud nagu Kaire Vilgats, Kõmmari ja bändi Elephants from Neptune liikmed.

Seda, et Bandemoonium astuks publiku ette ka pärast 22. detsembri kontserti, loodab Atso siiralt. "Iga bändi tulevik oleneb sellest, kui hingega mingit asja teha. Kui asja ei tehta hingega, siis on kahjuks iga bändi eluiga neli aastat. Ma arvan, et nad teevad seda edasi, see on see, mis teeb neid rõõmsaks ja annab jõudu juurde," tõdes mees.

Saatesarja "Punk teraapia" esimene osa on eetris täna kell 19.35.



Eesti Laul
Mart Normet.

Mart Normet paneb tuleval hooajal Eesti Laulu ameti maha

Eesti laulu produtsent Mart Normet teatas saates "Hommik Anuga", et paneb oma ameti maha ja tänavune Eesti Laul ning Eurovisiooni lauluvõistlus jäävad tema jaoks viimasteks. Normet selgitas oma otsust sooviga anda iseendale ja ka Eesti Laulule võimalus arengus edasi liikuda.

elu
Taagepera lossist pärit vana lõikelaud

Lia Virkus kogub lõikelaudu

Kui möödunud nädalal tegi Lia Virkus "Ringvaate" palvel odavaid sööke, siis reporter Hannes Hermaküla avastas tal külas käies tohutu lõikelaudade kogu. Neid on tal üle saja.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: