Miks ilmarakenduste prognoosid üksteisest erinevad? ({{commentsTotal}})

Foto: Reet Sepp

Ilmateadlase Jüri Kameniku sõnul peetakse üle 90% täpseks 2-3 päeva ulatuses prognoosi, kuid muutliku ilma puhul võib ennustusi uskuda vaid kuni ühe päeva ulatuses. Üle viie päeva pikkusega prognoose tema hinnangul vaadata ei tasu.

Kamenik võrdles "Ringvaates" kolme ilmarakendust: Eesti Riigi ilmateenistus, Norra yr.no ja USA AccuWeather.com. "Kõik nad kasutavad mingeid mudeleid, kuid need võivad olla erinevad," selgitas ilmateadlane, miks erinevate rakenduste prognoosid tihti sarnast pilti pakkuda ei suuda.

"Näiteks norrakate puhul ma olen seda kuulnud päris palju ja ise jälginud, et sademete puhul on päris suur täpsus, millal need sademed algavad ja ka tuule osas," rääkis Jüri Kamenik, kelle hinnangul aga temperatuurid alati paika ei pea. "Näiteks äärmuslikke temperatuure, kas siis hiliseid öökülmasid või kuumalaine ajal maksimaalseid temperatuure nad ei suuda väga prognoosida."

Eesti ilmateenistuse puhul toob ta tugeva küljena välja temperatuuri ennustamise. "Pilvisuse ja sademete osas on jälle niimoodi, et kui vaadata kahte-kolme päeva, siis võib see möödaminek üsna suur olla, aga see oleneb ilmaolukorrast," sõnas Kamenik.

Andmeid saadakse lõppkokkuvõttes ikkagi kas satelliidi, radari või vaatluse teel, seega erinevused olenevad tema sõnul sellest, et mis piirkonnast need andmed pärinevad. "Suuremad erinevused tulenevad ikkagi sellest, et kuidas neid andmeid pärast töödeldakse, mida nendega tehakse," selgitas ta. "Mudelid töötlevad andmeid erinevalt.

Toimetaja: Kerttu Kaldoja



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: