Põlevkivi kaevandamise järelmiteks on poolkoksi- ja aherainemäed ning segipööratud maastik karjäärialadel. Pärast kaevetööde lõppu tuleb kaevandajal need alad rekultiveerida, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Valdav osa Aidu karjäärialast on metsastatud, põllumaad on õnnestunud taastada 130 hektarit ning karjäärialale on kerkimas veespordikeskus.

"Lisaks sellele, et tehnoloogid peavad välja pakkuma, kuidas kõige efektiivsemalt maavara kaevandada, tuleb välja pakkuda, kuidas seda ala pärast kaevandamist kasutada. See peab olema selge juba kaevandusloa väljastamise käigus, mitte nii, et me hakkame tegelema tagajärgedega nagu täna Aidu karjääris tegelesime. Kui meil oleks olnud 1975. aastal ikka korralik plaan, mida tahame teha, siis me oleks saanud siia teha väga huvitava asja," rääkis Aidu veespordikeskuse projektijuht Hardi Murula.

Veespordikeskuse rajamisse on seni investeerinud Eesti Energia, Maidla ja Lüganuse vallad ning Euroopa Komisjoni LEADER programm üle miljoni euro. Keskuse esimese etapi valmimiseks vajatakse veel kahte miljonit eurot.

Täna võistlesid Aidus aerutajad ja sõudjad. Treenida ja võistelda saavad seal ka sukeldujad, veemotosportlased ja tuulesurfarid.

"Ma ei kahtlegi selles, et siia tuleb suur rahvusvaheline keskus. Seda on Eestile kindlasti vaja, seda on kindlasti vaja Ida-Virumaale, seda on vaja Baltikumile ja seda on vaja tervele maailmale. See on väga hea koht ja väga hea koht harjutamise jaoks. Paremaid võimalusi ma Eestis ei tea - seisev vesi, puhas vesi, sirge kanal. See on tulevikukoht Eesti aerutamisele," selgitas aerutamise föderatsiooni juhatuse liige Toomas Lelumees.

Aidu veespordikeskust on arendatud seitse aastat ja esimesi rahvusvahelisi võistlusi saab seal näha juba 15. augustil. Eesti lahtistele veemotospordi võistlustele oodatakse osalema mitmeid välismaa sportlasi.

Tõsisemate rahvusvaheliste võistluste võõrustamiseks loodavad keskuse arendajad olla valmis 2020. aastal.