Eesti pikim matkarada on nüüd 820 km pikk
Laupäeval, 13. juunil avab RMK Eestit läbiva matkatee lisalõigu Perakülast Aegviitu ning nüüd on Eestimaa pikima matkaraja kogupikkuseks 820 kilomeetrit.
"Uue lõiguga tuleb juurde 192 kilomeetrit. Jalgsi on see läbitav kogu ulatuses, jalgratturitele me oleme teinud ümbersõidud. Esimesed peaaegu 30 kilomeetrit tuleb see rada mere äärest - klassikalised rannamännikud, liiva- ja kliburannad. Üks väga põnev koht, mis teele jääb, on Padise küla ja Padise klooster. Edasi liigub rada läbi Vasalemma küla ja jõuab Rummu karjääri äärde. Siis läheb rada tööstusmaastikule ja jõuab Keila linna juurde ning põllumajandusmaastikele, mis jäävad Tallinnast lõunasse. Seal metsa ei ole," kirjeldas RMK loodusradade spetsialist Andre Kaur uue matkaraja teekonda.
"Me otsime radu, mis on juba olemas. Kõige aeganõudvam töö on pisikeste radade leidmine metsa alt. Tuleb leida need rajad üles ja võsa sealt maha võtta," lisas ta.
Kokku kulgeb vaheldusrikas 820-kilomeetrine Peraküla-Aegviidu-Ähijärve rada läbi üheksa maakonna ning sellele jäävad mitmed Eesti loodusväärtused.
RMK pikal matkateel on praegu kaks haru – Peraküla-Aegviidu-Ähijärve 820 km pikkune haru ning 2012. aastal valminud 375 km pikkune Oandu-Aegviidu-Ikla haru.
Toimetaja: Madis Laur
