"Meil oli küllaltki hea ühiskonna mentaliteet ja hea kamp tarku ja ninatarku koos. Tegime palju koerust ja tahtsime sõltumatult teha midagi, mis oleks natuke huvitavam," rääkis toona Austraalias elanud Muska plaadi algusajast Raadio 2 hommikuprogrammis.

Mees lisas, et heliplaadil on kuulda palju huumorit. "Mul olid head kambajõmmid, kellega me oskasime vaadelda seda Eesti värki ja sellega nalja teha," selgitas muusik.

Muska oli plaadi valmimise hetkeks Eestis vaid ühel korral käinud, 1975. aastal Brežnevi ajastul. "Mina vaatan seda kui loomingulist võimalust ja ma rõhutan alati, et peab olema hästi korralikult loomingulist vabadust," ütles Muska, kelle sõnul on plaadil kõlav hästi müstiline.

Mees lisas, et Austraalias elades ei saanud ta eesti keelega midagi peale hakata, mistõttu huvitasid teda just helid. "Kui sul on juba eestlus peas, siis hakkad vaatama, kuidas selle asjaga midagi huvitavat saab teha," selgitas väliseestlane.

Mees tunnistas, et albumisse suhtuti veidi skeptiliselt, sest heatahtlik ühiskond ei julge midagi huvitavat proovida. "Ma ei tahagi, et seda asja tõsiselt võetakse, aga nad piirasid arengut ja kaldusid rohkem sentimentaalsuse poole. Terve see mõtlemisviis ja õhkkond mind ei huvitanud, ma olen kõigest sellest jamast eemale kaldunud," rääkis Muska.

Muska tänased Eesti muusikamaastiku lemmikud on Vaiko Eplik ja Eesti indie-muusika. "Mulle meeldib see leidlikkus ja need toonid. Need on pehmed ja õrnad, aga samahästi nupukad ja kavalad ja andekad. Väga palju võib öelda selle maigu kohta, mis siin Eestis tehakse," tunnustas Muska.

Sel laupäeval esineb Olev Viljandis esimesel Elektroonilise pärimusmuusika festivalil ja räägib seal, kuidas plaat valmis sai.