Igor Volke: Marsile me jõuame niikuinii
Pühapäeval peetakse üle Eesti kosmonautikapäeva, et ärgitada inimesi mõtlema kosmose ja sellega seonduva tuleviku peale mõtlema.
Ufoloog Igor Volke tunnistas "Ringvaates", et tema esimene soov kosmosesse reisimisel oleks minna Kuu peale, kuid kindlasti ei jääks see reisimise lõpp-punktiks.
Kui 1961. aastal jõudis esimene inimene kosmosesse ning juba kaheksa aastat hiljem Kuule, siis pärast seda pole mehitatud kosmoselendude vallas enam suurt edasiminekut toimunud. "Nüüd on pausikoht, aga hoovõtt on olnud sobiv," arvas Volke. Viimasel ajal on tema sõnul loodud paremaid eeldusi edaspidi suurte asjade korda saatmiseks.
"Sellepärast ma seda kosmonautikapäeva tahan, et Eesti noored mängust välja ei jääks," ütles ta ning soovitas, et pühapäeval tuleks tõsta nina rohkem maa pealt üles ja küsida, et kas kosmosevaldkonnas ka tööd leiab ning kui tõsiseltvõetav see on.
"Kosmosesse minek algab kommertsprojektidena, siis tööstusprojektidena. Asteroidide töötlemine orbiidil, siis kosmosejaamad ja -baasid ja kosmodroomid Kuu peal, Marsi peal," kirjeldas Volke tulevasi arenguid.
Aastaks 2035 on USA president Barack Obama avaldanud lootust, et inimesed on jõudnud ka Marsile. "Sinna me jõuame niikuinii, sest kui raha liigub sinna, siis inimene liigub raha järgi. Seda nimetatakse kosmiliseks determinismiks," tõdes Volke.
Küsimusele, kas Eestil kosmosekäikudes ka oma koht ja ruum on, vastas Volke, näidates sõnumit, mille Eesti saatis teele koos Apollo 11 kosmosemissiooniga. Paljudel riikidel seda võimalust ei olnudki.
Kosmonautikapäevale ootab ufoloog külastajaid kordades rohkem kui eelmisel aastal, sest see näitab Volke sõnul ka taset, kuhu riik kosmonautika vallas jõudnud on. Tallinnas ja Tartus tähistatakse kosmonautikapäeva vastavalt Teletornis ja Ahhaa keskuses.
Toimetaja: Kertu Loide