Konkurss Eesti Laul kanti UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Elina Born ja Stig Rästa Eesti Laulu finaalis. Eurovisioonil astutakse üles juba uutes esinemiskostüümides.
Elina Born ja Stig Rästa Eesti Laulu finaalis. Eurovisioonil astutakse üles juba uutes esinemiskostüümides. Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Brüsselis toimuval UNESCO vaimse kultuuripärandi komitee istungil otsustati kanda konkurss Eesti Laul UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja. Taotluse selleks esitas Eesti riik UNESCOle eelmise aasta oktoobris.

"Eesti kultuuri elujõulisus avaldub eriti ehedalt vaimses pärandis, mida antakse põlvest põlve edasi. Eesti Laulu kandmine UNESCO esindusnimekirja toetab traditsiooni kestmist ning toob sellele rahvusvahelist tähelepanu,“ ütles kultuuriminister Urve Tiidus. "UNESCO tunnustuse üle saavad rõõmu tunda kõik, kes on konkursilauludele kaasa jorisenud – Virumaast Saaremaani," lisas minister.

Eesti Laul koos Eurovisiooniga on osaks eestlaste jätkusuutlikust elulaadist ja kultuuripärandist, mille hoidmine ning noortele edasiandmine on riigile ja rahvale tähtis.

"Eesti Laul on meie inimestele aasta tähtsündmus, mis toetab meie identiteeti. Laulude väljamõtlemine, konkursile esitamine, ootusärevus žürii pingerida piieldes on meie laulurahva tavapärase eluringi osaks. Eesti Lauluga on seotud ka sellised teadmised ja oskused nagu stilistika, turundus, koreograafia," võttis Eesti Laulu kombestiku olemuse lühidalt kokku Eesti Laulu veteran Priit Pajusaar.

Algatus Eesti Laulu UNESCOsse viimiseks tuli fännide kogukonnalt 2010. aastal. Taotluse koostamist juhtis Eesti Laulu vabatahtlik koostöökogu, mis tegutseb kohalike organisatsioonide toel. Kolmeaastase ettevalmistustöö käigus olid koostöökogu heaks partneriks meediaväljaanded, ülikoolid ja Heliloojate Liit, kohalikud omavalitsused ja riik.

Eesti Laulu fännide ettevõtmist on tunnustanud Euroopa Ringhäälingute Liit. Organisatsiooni peadirektor Ingrid Deltenre on märkinud, et Eesti Laulu jõudmine UNESCO esindusnimekirja toob tähelepanu kogu maailmas ka teiste rahvaste laulutavadele.

UNESCO vaimse pärandi esindusnimekirja eesmärk on tutvustada põlvest põlve edasi antud teadmisi, oskusi, kombeid ja tavasid, mida kogukonnad tänapäeval tähtsaks peavad ja mille püsimajäämise eest nad hea seisavad. Eestist on senini esindusnimekirja kantud Võrumaa suitsusaunakombestik, Kihnu kultuuriruum, seto leelo ning koos Läti ja Leeduga ka laulu-ja tantsupeo traditsioon.

Aprill!

Toimetaja: Mari Kartau

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: