Täna selgub „Ringvaate“ terasmikrofoni laureaat
Reede õhtul on ETV-s ülekanne Estonia teatris toimuvalt Eesti teatri aastaauhindade galalt. „Ringvaade“ annab sel puhul üle oma traditsioonilise teatriauhinna: teist aastat jagatava terasmikrofoni.
Mikrofon pidi algselt olema kuldne, aga esimese väljaandmise käigus selgus, et kuldset polnud kusagil võtta, kuid see-eest on ERR-i ladudes hulgaliselt ajaloolisi terasmikrofone.
Mullust sai mikrofoni Tiit Sukk.
Esimene seekordne „Ringvaate“ nominent on Viire Valdma, kes töötas läbi mitmed seeneraamatud ja jagas vaatajatega oma seeneteadmisi.
Viire Valdma: „Pilvik on väga hea seen. Pilvikut ei tohi kupatada, ta on otse pannile pandav seen!“*
Teine terasmikrofoni nominent on Andrus Vaarik, kes ei pidanud paljuks telesaates kirstu ronida. Seda küll saatejuhtide vahetuse käigus, kui Marko Reikop oli Prillitoosile välja laenatud.
Andrus Vaarik: „Näitleja elukutse eelis on, et saan kõike elus proovida, kaasa arvatud suremist.“
Märt Avandil paluti “Vehkleja” võtete käigus vastu astuda ka nii professionaalsele vehklejale kui ka vehklemisega tegelenud Sepo Seemannile. Märt väljus võistlustest auga, tõsi küll, kaotusega.
Märt Avandi: „Saame näha, kas ma saan Seemannile üldse pihta!“
Viimane nominent on Henrik Kalmet, kes on „Ringvaates“ osalenud mitmetes erinevates rollides, muuhulgas teinud jänese häält ja mustkunsti.
Henrik Kalmet: „See oli väga magus, kui mul sassi läks. Mõtlesin, et leviteerin kohe siit Linnateatrist minema.“
* Päris tõele see informatsioon ei vasta. Pilvikute hulgas on siiski ka palju neid, mida tuleks enne söömist kupatada. Kuna pilvikuliike on üsna raske eristada, siis parim viis kindel olla on natuke maitsta. Kui pilvik maitseb kibe, tasub see välja sülitada, kuid seeni metsa jätma ei pea: kibedad pilvikud on kupatatult täiesti söödavad. Need aga, mis maitsmisel mahedad tunduvad, võib tõesti kohe pannile panna. M.K.
Toimetaja: Mari Kartau
