Tang õppis fotograafiat Londonis ja sealt edasi kulges loomulik tee tööle ühte sealsesse fotostuudiosse. „Seal algasid esimesed tutvused stilistidega ja agent, kes leidis mulle töid,” rääkis Tang saates „Hommik Anuga”.

Kate Mossile haaknõelu ta siiski ei viinud. „Suured tähed olid kümne seina ja ukse taga, nendega tegelesid väga valitud assistendid. Minu töö oli hommikul stuudio ette valmistada. Serveerisin ka hommikusöögilaua, tee, kohvi,” kirjeldas Tang tööd stuudios. „Pildistamise ajal olin ukes taga olemas ja walkie-talkie'ga kättesaadav. Võttis 3 kuud aega, kui sain aru, et see ei vii tegelikult kuskile, mind ei märgata nende poolt, kelle poolt ma tahan märgatud saada – kunstilised juhid, kliendid.”

Ühel hetkel ta loobus töölkäimisest ja võttis riski, et proovida, kas ta saab fotograafina hakkama või mitte. „Stuudios töötamine oli lahe kogemus, näitas telgitaguseid,” meenutas Tang.

Olles pool aastat seal töötanud, arutas ta vanematega, kas nad vajadusel toetaks teda, kui ta vabakutselisena peaks hätta jääma. „Mul oli siht silme ees, teadsin, mis samme pean astuma. Teadsin, et ühel hetkel tasub see nagunii ära.”

Praegu on Tang tunnustatud fotograaf, kes on spetsialiseerunud laste pildistamisele. See sai alguse noorema õe pildistamisest koolitööde jaoks. „Vahel lapsed jonnivad – siis tuleb anda neile aega, et nad pildile saada,” jutustab Tang selle ala eripäradest.

„Tavaliselt kõige pealt mängime. Kuid platsil tuleb teha ka kõva häält, keegi peab reeglid paika panema.” Ta on kokku puutunud ka selliste lastega, kes on mitmendat põlve modellid. Sageli on neid, keda on tabanud õud, kui tuleb näiteks muru peale istuda. „Nad on harjunud kliiniliselt puhta stuudioga.”