Fotograaf Kaupo Kikkas: presidentide pildistamine on justkui omaette teadus ({{contentCtrl.commentsTotal}})

$content['photos'][0]['caption'.lang::suffix($GLOBALS['category']['lang'])]?>
Barack Obama

Vikerraadio "Huvitaja" saade heitis "Fotokooli" rubriigis valgust sellele, missugused reeglid kehtivad presidentide pildistamisel.

"Ilmselt võiks jaotada presidentidest tehtavad pildid kõigepealt kaheks. On sellised nii-öelda paraadlikud fotod, mis on mõeldud kõikvõimalikeks esinduslikeks vajadusteks ja siis on dokumentaalsed fotod," selgitas fotograaf Kaupo Kikkas.

Ka dokumentaalsed jäädvustused võib jaotada veel kaheks. Selleks, et asja tuumani jõuda, peaks aga vaatama tagasi ajaloo suurte liidrite poole. Juba pikkade aastakümnete eest olid presidentidel oma usalduslikud ihufotograafid, kes hoolitsesid selle eest, et valmis saaksid õige sõnumiga fotod. Omal ajal kasutati seda rohkesti ka propaganda eesmärkidel.

Kui 1940. aastatel olid veel väga tavalised klassikalised paraadfotod, siis tänapäeval on see muutunud. Kikkas selgitas, et nüüd soovivad presidendid ja teised kõrged juhid näidata end pigem tavainimestena, mitte ülalt alla vaatavate võimuliidritena.

Kindlad reeglid ja traditsioonid

Ameerika presidentide ihufotograafide traditsioon ulatub ligemale 50 aasta taha. Ihufotograafidest on seal lausa meeskond, kelle seast üks on tõeline usaldusisik, kelle president ise majja toob. Usaldusfotograaf on alati presidendiga samast parteist.

Venemaal on fotograafide süsteem aga veidi teistsugune. Nii presidendil kui ka peaministril on seal oma ihufotograafide tiim, mis koosneb kaunitest naistest. Dmitri Medvedjevi fotograaf on näiteks endine Miss Moskva. "Meedia on suhteliselt kontrollitud ja nad ei pea muretsema, et meedias ilmuks sobimatud pildid. Fotograafid on seal justkui ka seltsidaamid," selgitas Kikkas.

Ausus esiplaanile

Kaupo Kikka selgitas, et võimu pildistamine on alati hästi reglementeeritud ning see peab olema turvaline. "Suurtele riigipeadele ei pea saama iga mees oma suure objektiiviga väga lähedale minna. Pressfotograafid tahavad olla 100% ausad. Neile ei maksa palka president ega riigikantselei. Nemad tahavad anda edasi ausat pilti. Aga ausus on suhteline," rääkis ta. Seejuures tõi ta näiteid piltidest, mis on tehtud kinniste silmadega või koperdamise pealt. Need on kaadrid mille avaldamist kindlasti keegi ei tahaks. Seejuures hoolitsebki meeskond selle eest, et võimuinimesed näeksid pildistamisel võimalikult head välja ning et poleks võimalust teha pilte, millega inimene rahul ei ole.

Suurtel esinduslikel üritustel tõmmatakse fotograafide jaoks maha valge joon, millest kaugemale nad minna ei tohi. Lähemale pääseb ainult presidendi ihufotograaf, keda usaldatakse. Tema saab pildistada lähemalt ja rohkem.

Samuti on huvitav, et ajaloo tarvis jäetakse suurtes riikides kõik presidentidest tehtud fotod alles, ka need, mis pole kuigi hästi õnnestunud. Omaette küsimus on aga see, millal need pildid päevavalgele tulevad.

Toimetaja: Silver Kuusik

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: