Susi on lugemiskoertest kõige tuntum, kuid tema omanik Maarja Tali ei ole tegelikult kunagi sihiks seadnud Susist kuulsat lugemiskoera teha. "Ma ei ole teda spetsiaalselt lugemiskoeraks treeninud. Kui esimene kord see aset leidis, ma ei teadnud isegi õieti. Ma teadsin teoorias, kuidas see peaks toimima," rääkis Maarja Tali sellest, kuidas ta avastas, et Susi sobib lugemiskoeraks.

Selleks, et koerast saaks lugemiskoer, peavad tal olema teatavad eeldused. "Õpetus on nii nagu igal teisel koeralgi – kuulekus. Ta peab sinust nii palju aru saama, et kui me oleme kuskil väikses ruumis, ma pean oskama lugeda oma koera, et millal tal on ebamugav ja millal ta enam ei jaksa ja vastupidi, et kui ma palun, et ta istuks või lamaks, et ta saaks minust aru. Eritreeningut selleks ei ole. Koertel on eeldused. Neile peab meeldima lastega suhelda," selgitas Tali.

Susi jaoks oli eilne päev töine - ta pakkus kahe tunni jooksul seltsi ligi 30 lapsele.

Reporter Kaileen Mägi proovis samuti Susile lugeda, kuid selleks ajaks oli Susi juba väsinud, ega jaksanud enam keskenduda. Ta ootas puhkust.

Maarja Tali usub, et koerad on inimesele head sõbrad, kes mõjuvad toetavalt ja hästi. "Koerad mõjuvad igatahes terapeutiliselt. Mina ei tea väga palju lapsi, kellele loomad ei meeldiks. Võib-olla mõni pelgab koera, aga kõigil on see loomulik tõmme," rääkis ta. Seejuures aitab lugemiskoer tekitada lapses edutunnet, samuti ei heida ta ette, kui lugemine läheb veidi valesti.

Maarja Tali selgitas, et tegelikult ei ole vahet, mis tõugu on koer - lugemiskoera saab temast ikka kohandada, kui on olemas vastavad eeldused. "See, kui suur või karvane või mis värvi või tõugu – see ei ole oluline. Koerale on raske, kui ta viiakse võõrasse keskkonda ja ta peab suhtlema," selgitas Tali eelduste tagamaid.

Tali rääkis, et tegelikult on lapsed koertele lugenud juba sadu aastaid ja midagi uut siin ei ole. Pigem on tegemist taasavastamisega.

Lugemiskoerad pakuvad Arvamusfestivalil seltsi ka täna ning edaspidi saab nende töiseid tegemisi näha raamatukogudes.