Märt Pius diabeedist: sellesse ei saa traagiliselt suhtuda, muidu jääb elu elamata ({{commentsTotal}})

Foto: Foto: Virge Viertek

Näitlejatest vennad Märt ja Priit Pius, kes põevad tüüp I diabeeti, rääkisid, kuidas on elada eluohtliku haigusega nii, et keegi kõrvalt isegi aru ei saa.

"Sellesse ei saa traagiliselt ka suhtuda, sellepärast, et vastasel korral jääb ju elu elamata," rääkis Märt ETV saates "Pealtnägija".

Vennad Piusid nõustusid avalikult oma kogemustest rääkima seetõttu, et olla ühest küljest eeskujuks teismelistele, kes tunnevad piinlikkust oma haiguse pärast ning teisest küljest teadvustada laiemale avalikkusele, et meie kõrval on üha enam krooniliste haigustega inimesi. Paraku näitab maailma statistika, et diabeeti haigestujate arv on viimase kümne aastaga lausa kahekordistunud ning seejuures suurim riskigrupp on lapsed vanuses alla viite aastat.

Vendade Piuside jaoks muutis diabeet elukorraldust kardinaalselt. Nad ei saa enam suhu pista kõike, mida hing ihaldab ning veresuhkrut tuleb päevas 4-6 korda mõõta. Rahvakeeles suhkruhaiguseks nimetatud tõbi tähendab seda, et kõhunääre ei tooda piisavalt insuliini, mistõttu tõuseb vere glükoosisisaldus ohtlikult kõrgele. See aga võib lõppeda kooma ja halvemal juhul surmaga. Vaid regulaarne kontroll ja enesedistsipliin tagavadki diabeedi puhul normaalse elukvaliteedi.

"Etendustega on selles mõttes ka natukene keerulisem lugu, et kuna kui veresuhkur väga alla läheb, siis tekib selline nõrkusetunne, keha hakkab värisema ja närvilisus, aga kui etendus on, siis see närvilisus on niikuinii ja siis sa ei suuda nagu ära eristada, et kumb see on - kas see on see, et nüüd veresuhkur läheb madalaks või on lihtsalt tavaline närv," selgitas linnateatri näitleja Märt.

Kui teist tüüpi diabeeti seostatakse rohkem vanaduse, ülekaalu ja ebatervete eluviisidega, siis I tüüp ongi täiesti ettearvamatu. Tallinna Lastehaigla endokrinoloogiateenistuse juhataja Ülle Einberg ütleb, et 90 protsenti on esmajuhud ning ainult kümme protsenti on tingitud geneetilisest eelsoodumusest. Täpselt nii nagu oli vendade Piuside puhul, kelle peres on pikk diabeedi ajalugu.

"Mida vanemaks sa saad, seda rohkem sa hakkad mõtlema nii-öelda pikemalt ette. Et kui ma nüüd ju hoian tervist korralikult, siis ma tõenäoliselt saan nii ja nii palju veel olla, aga nooremalt sa selle peale väga ei mõtle," rääkis Märt.

 

 

 

Toimetaja: Rutt Ernits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: