Ruus: filmile on tähtis kriitikute oskus loojaid ja vaatajaid vahendada
Eesti filmiajakirjanike ühing valis lõppenud nädalal aasta filmiajakirjanikuks meie filmikriitika elava legendi Jaan Ruusi, kes on filmiajakirjaniku tööd teinud 1960. aastatest peale.
Taasiseseisvumise algusest saadik töötab Jaan Ruus Eesti Ekspressis, ta on töötanud ka Eesti Filmi Sihtasutuses, ajakirjas Teater. Muusika. Kino, Eesti Raadios ja Televisioonis ning Tallinnfilmis, vahendas "Aktuaalne kaamera. Nädal".
Filmi asemel õppis ta majandusteadust, kuna Moskva tundus liiga kauge. Ruus kinnitas, et kino on ta esimene armastus, kuid ta leidis, et režissööri temast ei saa.
"Loomulik, et noor tahab saada režissööriks. Loomulikult tuli alustada väikevormidest, lühidokumentaalidest, aga ma jõudsin arvamusele, et mul pole režissööri annet," tunnistas ta.
Ruus on olnud ametis filmide stsenaristi ja toimetajana ning nõukogude ajal oli just toimetaja roll filmi valmimisel väga oluline.
"Nõukogude ajal pidigi toimetaja olema kontrollija, sest et Stalin ütles, et kunstnik peab läbi tunnetama, mida ta teeb. Mulle tundub, et tänapäeva filmide tegemisel praegu Eestis just toimetaja roll ongi kõrvale jäänud. Nii ma arvan, et tänapäeva eesti filmi režissöör vajab ühte head toimetajat, alati. Aga kust neid leida, seda ma ei oska öelda," rääkis Ruus.
Tema kinnitusel ongi kaasaja eesti filmile oluline filmikriitikute oskus loojaid ja vaatajaid vahendada. "Minu meelest filmikriitika ongi õieti nii tagasiside loojale kui kunstiteose tagasiside ühiskonnale läbi ajakirjanduse," märkis ta.
Kolleeg Raul Ranne sõnul on Ruusil filmimaailmast nii põhjalik ülevaade, et lihtsale küsimusele, kas seda või toda filmi tasub vaatama minna, järgneb tunniajane põhjalik ülevaade.
Toimetaja: Merili Nael