"Mõtlesin, et siin Tallinnas on plastilise kirurgia kliinik. Aasta oli 92 ja doktor Hillar Kaur, tollase kliiniku juhataja, pärast pikka pusimist ja minu korduvaid, noore inimese aktiivseid nõudmisi, võttis mind sinna," meenutas Pree oma teed plastilise ilukirurgia juurde saates "Tähelaev".

Loodetust varem lõpetati aga noore arsti aspirantuur ning Pree pidi minema tagasi Tartusse kateedrisse ülikooli juurde.

"Mõtlesin, et ma oma armsas üldkirurgia osakonnas ülikooli kliinikus saan hakata neid plastilisi operatsioone tegema. See ei tundunud üldse nii ilmvõimatu ja alguses ka juhtkond ja professorid ütlesid, et  miks mitte," rääkis Pree, kuid ajad olid siiski keerulised, raha oli meditsiinis väga vähe ning see plaan ei kandnud vilja.

Koos doktor Ragnar Heidoga võeti seejärel pangalaenu ja alustati oma kliinikuga. "See oli hull tükk, aga noored teevadki hulle tükke," meenutas Pree.

Meditsiinimajandust ei ole doktor Pree õppinud, kuid kooperatiivide ajast oli majandamisest mõndagi meelde jäänud. "Eks see eraettevõtluse pisik oli mul juba enne sees ka ja eks ma midagi ikka teadsin," arvas arst. Siiani ei pea ta ennast aga meditsiiniärimeheks, pigem on ta arst, kes peab natuke majandamisega tegelema.