Arvatakse, et tõenäoliselt toimus see RNA replikatsioon mõnesuguses väikeses kaitsvas kambrikeses, tõenäoliselt rasvhappe molekulidest moodustunud mulli sees. See mull oli siis juba justkui ka midagi väga algelise raku taolist. Kuid siinkohal jõutakse väikese probleemini, vahendas Vikerraadio "Teadusuudis". 

Selleks, et pikka RNA molekuliahelat väiksematest juppidest kokku panna, peaks keskkonnas leiduma rohkesti magneesiumi ioone. Ent magneesiumi ioonidest on teada, et need kipuvad lõhkuma rasvhappe molekulidest membraane ehk siis ka seda RNA-d ümbritseva kaitsva mulli seinu. Nüüd on kaks Ameerikas töötavat teadlast leidnud võimaliku lahenduse. Katarzyna Adamala ja Jack Szostak on avastanud, et keemiline ühend nimega tsitraat, tuntud ka kui sidrunhappejääk, aitab rasvhappe membraane magneesiumi ioonide eest kaitsta.

Enamgi veel, väikesed tsitraadi molekulid aitavad peale selle ka RNA ahelat kokku seada. Selle teadmise alusel võivad teadlased nüüd elu tekke ühe võimaliku tee üht võimalikku sammu senisest usutavamaks pidada. Võibolla just mõni tsitraadisarnane aine tegutseski maailma esimestes eelrakukestes ja aitas mulli seintel püsida ja RNA-l seal sees paljuneda.

Nii et kui elu ulatab teile sidruni, siis andke talle andeks, sest elu ise võibolla just sidrunhappest algaski.