Koerte kodustaminega võidi algust teha Euroopas ({{commentsTotal}})

Aivo Sihvarti abiga on paljud koerad taas liikuma hakanud
Aivo Sihvarti abiga on paljud koerad taas liikuma hakanud Autor/allikas: Scanpix/AP

Koerad on ajastute vältel omandanud inimeste parima sõbra kuulsuse, ometigi on nende kodustamise täpne aeg ja koht jäänud tänapäevani vaidlusküsimuseks.

Uue koerte, huntide ja koiottide mitokondriaalse-DNA analüüsi alusel toimus see 18,8-32,1 tuhat aastat tagasi Euroopas, vahendab ERRi teadusportaal.

Maailmas on keeruline leida liiki, kelle evolutsiooni oleks inimene vorminud rohkem kui koerte oma. Sellele vaatamata on äärmiselt raske protsessi alguse kohta, mis tänase mitmekesisuseni viis, midagi kindlat öelda. Mõjukamad tööd kirjeldavad kahte stsenaariumi. Neist esimese kohaselt kodustasid koerad end suuresti ise paralleelselt hõimude paikseks jäämisega. Inimeste jäätmed hakkasid julgemaid hunte ligi meelitama umbes kümme tuhat aastat tagasi Lähis-Idas. Teine võimalik sündmusteahel algas rohkem kui 20 tuhat aastat varem vastavalt Hiinas või Euroopas. Loomad äratasid hüpoteesi kohaselt juba kiviaja küttide ja korilaste huvi.

Küsimusele vastuse leidmist raskendab liigi noorus – koerad ja hundid lahknesid evolutsioonilises mõttes suhteliselt hiljuti. Nende geenipagas pole veel oluliselt eristunud. Samuti on järgnenud sajanditel liikide tee paaritumise läbi taas ristunud, mis segab jälgi veelgi.

Segavate tegurite mõju vähendamiseks otsis Turu ülikooli teadlane Olaf Thalmann kolleegidega abi 18 hundi ja koera säilmetest eraldatud mitokondriaalsest-DNA'st (mtDNA), mille vanus ulatus tuhandest aastast 36 tuhande aastani. Erinevalt tuumas leiduvast pärilikkusainest antakse mtDNA'd edasi ainult emaliini pidi ja sellest leidub rakus mitmeid koopiaid.

Töörühm kõrvutas seda 77 tänapäeval maailma eri paigus elava hundi, koioti ja koera pärilikkusmaterjaliga. Selle alusel koostatud sugupuu kohaselt pärinevad kõik kaasajal elavad koerlased Aafrika keskosast. Koerte kodustamine sai aga selgelt alguse Euroopas. Huntide ja koerte lahknemine algas 32 tuhat aastat tagasi, mil enamike koeratõugude ühine esivanem elas 18 tuhat aastat tagasi. Seeläbi alustasid töö kohaselt koerte kodustamisega juba kütid ja korilased.

Stsenaarium on heas vastavuses seni päevavalgele tulnud fossiilidega. Vanimate Euroopast ja Siberi läänealadelt leitud koera skelettide vanus ulatub 15 tuhande aastani, mil vanimad Lähis-Idast ja Ida-Aasiast leitud kondid on kaks tuhat aastat nooremad.

Samas ei jää töö kindlasti koerte põlvnemise viimaseks sõnaks. Töörühm ei kaasanud analüüsi Lähis-Idast ja Ida-Aasiast leitud koerte säilmetest eraldatud pärilikkusainet. Samuti pole võimalik veel välistada, et koerte kodustamine toimus maailma erinevas paigus paralleelselt, nagu näiteks sigade puhul.

Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: