Virgutusvõimlemisega seostub ilmselt pea igale eestlasele esimesena Viive Ernesaks - legendaarne klaverisaatja, kes hoolitseb selle eest, et raadiokuulajal oleks muusika, mille järgi end virgeks võimelda. Viivel on hästi meeles ka aeg, kui virgutusvõimlemine oli alles lapsekingades ning keegi õieti ei teadnud, mis sellest täpsemalt välja vormub.

"See oli 1960. aastate alguses. Siis juhatas virgutusvõimlemist Leelo Röömel. Minu elus on alati olnud juhuseid. Töötasin Estonias kontsertmeistrina ja keegi jäi haigeks. Siis kutsuti mind siia, et teeme virgutusvõimlemist. Kuna ma olin liikumisega juba väga kaua mänginud, siis see pakkus suurt naudingut," meenutas Viive Ernesaks Menule seda, kuidas tema nüüdseks legendiks kujunenud saateossa sattus.

Viive Ernesaks mängis rotti ja ronis klaveri sisse

"Päevas oli kaks saadet. Üks oli eetris 06.55, enne kui Moskva suured uudised peale tulid. See oli kõige lõbusam koht, sest siis sai alati mängida nõukogudevaenulikke laule, "Leegionäride marssi" ja muud sellist. Nemad pidid marssima seal. Aga kes seda siis nii aru sai, keegi väga ei kuulnud. Mulle endale tundus see aga väga lõbus ja meil oli stuudios väga lõbus. Siis aga hakkasid tulema kirjad, et mängige rohkem Artur Rinne laule. Selliseid asju on ka juhtunud," rääkis Viive ja tunnistas, et nalja on virgutusvõimlemine aastakümnete jooksul pakkunud rohkem kui kuhjaga.

Vahvaid vimkasid on Viive ise mõnelgi korral visanud. "Ükskord ma tegin küll ühe vimka. Minu kallis juhataja Martin sai küll suure ehmatuse osaliseks - ma ronisin klaveri sisse ja kraapisin keeli nagu rott oleks kõndinud sahvris või närinud midagi;" rääkis Viive.

Muusika tuleb otse õhust

Muusikavalik sünnib virgutusvõimlemise taustaks suuresti juhuse valikul. "Seda on piinlik öelda. Öeldakse, et räägib seda, mida sülg suhu toob. Mul vist on nii, et ei teagi, mis sinna pähe parasjagu tuleb," ütles Viive.

Klaver on olnud Viive Ernesaksa elus lahutamatuks kaaslaseks juba 77 aastat ning seda suudab ta mängida vabalt ka nii, et ei heida klaviatuurile isegi pilku. Seda oskust demonstreeris ta lahkesti ka meile.

Kuigi virgutusvõimlemist kuulavad palju ja võimlevad meeleldi ka kaasa, on tegelikkus selline, et saatelõigud valmivad peaaegu tühjas stuudios. Kohal ongi vaid Viive Ernesaks, juhendaja Martin Kõrv ning helioperaator.

Martin Kõrv suhtub virgutusvõimlemisse muheda huumoriga ja see on ka üks joon, mis teda Viivega hästi kokku seob. Sageli mängib Viive selliseid palasid, mida nooruke Martin ehk kuulnudki pole. "Siis ma küsin ta käest alati, mis lugu see oli ja siis on nii, et pooltel juhtudel ta ütleb, et tal pole õrna aimugi, mis lugu see oli. Teistel juhtudel ta ütleb, et ta enam ei mäleta ja vahest, kui tal meeles on, siis ma ei kirjuta üles ja unustan kohe ära," ütles Martin muiates.

Martin võimleb, sest Meelis käskis

Harjutusi valides arvestab Martin sellega, et need oleksid jõukohased kõikidele raadiokuulajatele. "Kuna raadio pilti ei näita, siis need peksid olema võimalikult arusaadavad juhendamise järgi, kuuldes ainult sõnu. Samas ei saa aga väga pikalt rääkida, sest siis ei saa võimelda. Kui on vähegi võimalik, siis mitte korrata neid harjutusi, mis on juba olnud."

Virgutusvõimlemisse sattus Martin Kõrv pooleldi ehk juhuse tahtel. Sellele kõigele on tal aga oma humoorikas vastus. "Helistas toimetaja Meelis ja ütles, et peab tulema võimlema. kuna ta on minust suuremat kasvu, siis ma kartsin ja tegin, mis kästi."

Kui Martin kord virgutusvõimlemisest väsima peaks ja otsustab teatepulga kellelegi teisele üle anda, võib temast aga hoopis saada andunud virgutusvõimleja kodus raadio ees. "Oleneb, kes seda teevad ja missugune muusika ning harjutused oleksid. Kui see meeldiks, siis kindlasti teeks kaasa," ütles Martin.

Aastatega on Viive Ernesaks ja Martin Kõrv leidnud hea kooskõla ning töötavad võimlemistandemina suurepäraselt. Nii ei tasugi imestada, et nende käe all valmivad kolme nädala virgutusvõimlemised vaid 45 minuti jooksul.