Vastavale järeldusele jõudsid USA teadlased, kes uurisid enam kui sadat erineva sotsiaal-majandusliku taustaga kolmeaastast last, vahendab ERRi teadusportaal.

Selgus, et lapsed, kes olid osavamad klotsidest ehitajad, olid osavamad ka matemaatikaülesannete lahendmisel. Testitud oskuste puhul vaadati, kas laps saab aru, kas klots peab paiknema teise peal või all ja kas nad suudavad sobivaid tükke reastada.

Uuringust selgus ka, et madalama sissetulekuga peredes jäävad lapsed kolmandaks eluaastaks ruumiliste oskuste poolest juba paremal järjel eakaaslastest maha. Suure tõenäosusega on põhjuseks tõsiasi, et neil lihtsalt pole küllalt vastavaid mänguasju, millega neid oskusi arendada. Samuti tõdesid väiksema sissetulekuga perede vanemad, et kasutavad lastega suheldes väga harva ruumi määratlevaid sõnu nagu näiteks "peal“ või "all“.

Teadlased rõhutavad, et seepärast on iseäranis oluline, et koolieelsetes lasteasutustes oleks ehitusklotse, sest nendega mängimisel arendatakse oskusi, mis on võtmetähtsusega edasisel loodusteaduse ja tehnikaerialadega seotud haridusteel.

Eksperimendi käigus testiti laste ruumilisi oskusi klotsidega mängimisel. Matemaatiliste oskuste mõõtmiseks oli välja töötatud test vastavalt kolmeaastaste arengutasemele. See testis nii lihtsamat loendamist kui ka liitmise ja lahutamisega seotud oskusi.

Õpimetoodikatega tegelevad uuringud on näidanud, et pusledega mängimine ja klotsidest ehitamine arendab lastes ruumitaju ning need oskused on vanemas kooliastmes kasulikud keerukamate matemaatiliste probleemide lahendamisel. Kõnealune uuring näitas esimest korda, et samasugune seos kehtib ka eelkooliealiste laste puhul.