Rühm Inglise teadlasi uuris Vaikse ookeani sini- ja heeringavaaladelt võetud nahaproove, vahendas Vikerraadio "Teadusuudis".

Kõige suuremas ulatuses võis nahatooni muutumist märgata seejuures sinivaaladel, kes rändasid igal aastal arktilistest vetest troopilistesse ja tagasi. Nende hallikas nahk tumeneb päikese UV-kiirguse ajel ja nahapigmendi melaniini toimel.

Vaalade päevitusel on sama otstarve, mis inimeste päevitusel – kaitsta nahka. Teadlased selgitasid välja, et tumenenud nahaga vaaladel vähenes naharakkude mitokondrites DNA-kahjustuste hulk, mida UV-kiirgus põhjustab ja mille eest melaniin kaitseb.

Heeringavaalade nahavärv muutus aga üsna väikeses ulatuses. Ilmselt on asi selles, et uuritud heeringavaalad elavad aasta otsa Mehhiko lähedal California lahes ning nende nahk on pidevalt üsna tume ja melaniinirikas.