145 aasta eest avastati heelium ({{commentsTotal}})

Heeliumihoidla.
Heeliumihoidla. Autor/allikas: RIA Novosti/Scanpix

18. augustil 1868. aastal avastas prantslane Pierre Jules Janssen heeliumi.

Loo teeb huvitavaks asjaolu, et Janssen ei avastanud seda elementi laboris katseklaase loksutades, vaid hoopis ülalt taevast. Seejuures polnud Janssen ka keemik, vaid hoopis astronoom, vahendab ERRi teadusportaal.

Täna 142 aastat tagasi oli ta Indias Gunturi linnas ja jälgis päikesevarjutust. Kui ta siis Päikese väliskihtidest saabuva valguse prisma abil eri värvideks jaotas, märkas ta tekkinud spektriribal erekollast joont. Oli juba teada, et kõigi keemiliste elementide aatomid jätavad spektriribadele selliseid jooni, aga seda värvi erekollast joont ei olnud varem nähtud. Niisiis järeldas Janssen, et tegu on senitundmata elemendiga. Nime sai element Päikese kreekakeelse nime Helios järgi. Nõnda siis juhtuski kummaline lugu, et heeliumi avastati kõigepealt Päikeselt, ja alles hiljem tuvastati tema olemasolu ka Maa peal. 

Tänaseks on teada, et heelium on tegelikult kogu universumis üks kõige enam levinud element, aatomite arvult on ta maailmakõiksuses vesiniku järel teisel kohal. Ja täpselt sama koht, number kaks, on heeliumil ka elementide perioodsüsteemis ehk Mendelejevi tabelis.

Toimetaja: Silver Kuusik



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: