Üle 100 000 inimese soovib sõita üheotsapiletiga Marsile ({{commentsTotal}})

Marsil hakkamasaamiseks tuleb kanda spetsiaalset kostüümi
Marsil hakkamasaamiseks tuleb kanda spetsiaalset kostüümi Autor/allikas: Reuters/Scanpix

Enam kui 100 000 inimest on kandideerinud Mars One missioonile sooviga jääda sinna kaugele planeedile elama.

Mars One projekti korraldajad soovivad punase planeedi koloniseerida 2022. aastal. Seni on lahtiseks jäänud küll küsimused, kas lennuks on piisavalt raha ning kas seal on võimalik tegelikult ka ellu jääda, kuid see pole takistanud inimestel, sealhulgas ühel eestlasel, ajakirjanik Peeter Helmel, kandideerimast, kirjutab ERRi teadusportaal.

Kõik vähemalt 18-aastased inimesed saavad end kirja panna ning maksta kandideerimistasu, mis sõltub rahvusest: näiteks peavad ameeriklased tasuma 38 dollarit (28 eurot), mehhiklased aga 15 dollarit (11 eurot). Mars One´i juht ja kaasasutaja Bas Lansdorp selgitas, et summa sõltub riigi SKPst: tasu peab olema piisavalt suur, et inimesed enne kandideerimist järele mõtleks, kuid mitte liialt kõrge, et igaüks seda lubada saaks.

Esimese Mars One missiooni meeskonna kosmosesse lennutamine läheb maksma kuus miljonit dollarit (4,5 miljonit eurot), märkis Lansdorp. Algne idee on koguda rahastus sponsoritelt ja meediaväljaannetelt, mis saaks seega õiguse teha missiooni kajastavaid saateid. 

Kõigist kandideerijatest valitakse tänavu välja 40 astronauti erinevatelt kontinentidelt. Neli neist – kaks meest ja kaks naist – peaksid Marsile lendama 2022. aasta septembris ja kohale jõudma 2023. aasta aprillis.

Kaks aastat pärast seda peaks plaani kohaselt teele minema järgmine neljane grupp. Keegi neist ei naase Maale.

Kõik astronaudid peavad läbima eraldatud paigas kaheksa-aastase treeningu. Projekti kodulehe järgi õpivad nad, kuidas parandada oma eluruumi, kasvatada kinnises ruumis köögivilju ja end ravida, näiteks ka parandada luumurde.

Lansdorpi sõnul on nende eesmärgiks minna Marsile ja luua sinna uus planeet Maa ning seda lugu ka kogu maailmale jutustada.

Iga Mars One’i lennuga on võimalik kaasa võtta umbes 2,5 tonni asju, seega peaks kaheksa missiooni järel olema kohal enam kui 20 tonni esemeid ning ka vajalik hulk astronaute. Kapslid, mille sees inimesed saabuvad, muutuvad nende elukeskkonna osaks. Sinna sisse panevad nad ka toidu ja päikesepaneelid – Maalt ei saadeta neile eriti vett ega hapnikku, kuna seda toodavad missioonil osalejad Marsil ise.

Astronaudid filtreerivad vett Marsi pinnasest, aurustades selle ja kondenseerides selle tagasi vedelikuks. Vee abil on Lansdorpi sõnul võimalik teha ka hapnikku ja vesinikku. Hapnikku kasutavad inimesed selleks, et luua endale Marsile atmosfäär, kus nad saaksid hingata. Sellist keskkonda hakkavad ette valmistama juba kohal olevad marsikulgurid.

Lansdorpi selgitusel loovad nad Maale sarnase atmosfääri, kuid see muudab elamiskõlbulikuks vaid osa planeedist. Terve planeedi sobivaks muutmisele kuluks sajandeid.

Tegu on üsna ohtliku missiooniga, näiteks juba suure kosmilise kiirguse tõttu, mis võib põhjustada vähki. Texase ülikooli teadur Robert J. Reynolds väitis aga, et astronautidel on üldiselt keskmisest madalam vähihaigestumus, kuna nad on vormis, toituvad tervislikult ega suitseta ning neid jälgitakse uuringutel regulaarselt.

Siiski märkis NASA kiirgust uuriv teadur Eddie Semones, et NASA ei käsitle Marsi koloniseerimisega kaasnevaid tervisemõjusid, vaid keskendub ikkagi lühiajalisematele missioonidele.

Lansdorpi sõnul pole kiirgus aga paljude muude riskide hulgas nende suurim mure.

Mars One pole aga ainus projekt, millega loodetakse inimesi Marsile saata – Inspiration Mars Foundation tahab lennutada ühe mehe ja ühe naise 501 päeva pikkusele reisile punasele planeedile ja tagasi seal isegi maandumata. 

 
Semonese sõnul on praegu kiirgusele mõeldes võimalikud aga missioonid, mille kestus ei ületa 500 päeva. Seega pole tema meelest mõistlik saata kedagi Marsile, kuni sinna pole võimalik jõuda kiiremini või kasutada paremat kaitset kiirguse eest. Praegu töötabki NASA Marsile jõudmise aja vähendamise kallal, kuid uute süsteemide valmimiseni kulub veel aastaid. Seni on võimalik aga ehitada paremat kaitset pakkuvaid kosmoselaevu.
 

Toimetaja: Merle Must



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: