Tšernobõli katastroof peegeldub piirkonna puudes
1986. aastal toimunud Tšernobõli tuumakatastroof mõjutab piirkonda siiamaani. Teadlased avastasid, et katastroof on jäädvustatud ümberkaudsetele puudele.
Teadlaste hinnangul said puud kõige enam kahjustada paari aasta jooksul pärast õnnetust. Eriti vastuvõtlikud olid ohtlikule kiirgusele noored puud, vahendas BBC.
Tšernobõlis olevad puud on praegugi kehvas seisus, sest nad on välismõjude eest kaitsetumad kui kiirgusest puutumata jäänud puud.
Lõuna-Carolina ülikooli teadlane Tim Mousseau ütles, et Tšernobõli puid on ka varem uuritud, kuid seni on keskendutud puu struktuurile, mitte kasvule. Praeguse uuringu käigus vaadeldakse Tšernobõli mände, sest seda puuliiki leidub üle Euroopa.
Mousseau loodab tiimiga uuringuid jätkata ning liikuda edasi Jaapanisse, kus rohkem kui kahe aasta eest tabas maavärin Fukushima tuumajaama ning tekitas seal ulatusliku lekke.
26. aprillil 1986 toimus Tšernobõli tuumajaama neljanda energiaploki reaktoris plahvatus. Selle tagajärjel välja paiskunud radioaktiivne pilv saastas suured alad Ukrainas, Venemaal, Valgevenes ning levis ka mujale. Laiali paisatud radioaktiivse aine hulk ületas nelisada korda Hiroshima pommitamisel tekkinut.
Toimetaja: Rutt Ernits