Karlova linnaosas avatava pargi loodusmaja poolsesse osasse on rajatud mitmeid atraktsioone, millega loodust tundma õppida, ütles Tartu Keskkonnahariduse keskuse juhataja Janika Ruusmaa ERR raadiouudistele.

Seal asuvad näiteks rändkivirada, koprapesa, päikesepesa. Parki istutati juurde ka erinevaid Eesti puuliike. Üle künka, Loomemajanduskeskuse-poolses pargiosas saab aga korraldada kultuuriüritusi ja kontserte. Samuti on pargis mänguväljak ja rohkem tavalist murupinda.

"Loodusmaja poole peal on istutusalad, lilleniit, turbaala, liblikapeenar ning maitsetaimede ja köögiviljade peenrad, õunapuuaed. Ka lasteväljakul on loodushariduslik mõte, seal pole lihtsalt liivakast, vaid meid on kolme liiva kast, meil pole tavaline laste liumägi, vaid meil on saarma liurada," ütles Ruusmaa.

Tema sõnul kannab pargi iga objekt loodusharidusliku eesmärki.

Selline tegutsemisvõimalustega park ei jää aga Tartus viimaseks. Praegu muudatusettepanekuid ootav Tartu linna arengukava näeb ette, et 2020. aastaks on Tartus renoveeritud näiteks nii Toomemägi, Kesklinna haljasalad, kui Raadi tendropark.

Samuti tahaks linn selleks ajaks rajada uued pargid nii Supilinna kui ka Jaamamõisasse.

"Kokku hooldab linn umbes 300 hektarit haljasala. Aga elu on näidanud, et inimestele on ennekõike oluline just haljasala kvaliteet," ütles Tartu abilinnapea Raimond Tamm.

Tamme arvates peavad inimesed haljasala suurusest tähtsamaks seda, et inimestel oleks pargis ka midagi teha.