320 aasta eest õppis inimkond tundma šampanjat
4. augustil 1693 sai prantsuse munk Dom Perignon väidetavalt valmis joogi, mida täna tuntakse šampanja nime all.
Paraku ei saa seda väidet siiski täie tõena võtta, sest vahuveini kohta pärinevad vanimad teated juba enam kui sada aastat varasemast ajast. Vanima vahuveinina tuntakse Blanquette de Limoux’d, mille leiutasid eeldatavalt benediktiini mungad Carcassonne’i lähedal Saint Hilaire’i kloostris, vahendab ERRi teadusportaal.
Inglise teadlane ja arst Christopher Merret pani aga kirja meetodi, kuidas käärimise lõpetanud veini sisse mulle tekitada. Nimelt tuleb lisada veini sisse veel suhkrut, et tekiks uus käärimine. Seda tegi Merret kuus aastat enne seda, kui Dom Perignon jõudis Hautvillersi kloostrisse, kus ta 40 aastat hiljem väidetavalt ka vahuveni leiutas. Merret esitles meetodit kirjeldavat artiklit Kuninglikus Seltsis juba 1662. aastal.
Dom Perignon andis siiski ka omapoolse panuse selleks, et mõelda välja, kuidas vein pudelis enam edasi ei kääriks. Ühe edasiarendusena otsustas ta pudeli korgi traadiga kinnitada, et vältida selle enneaegset pealt ära hüppamist.
Toimetaja: Silver Kuusik