Holger ja Mairo Marjamaad on juba lapsepõlvest saati ümbritsenud muusika. Mõlemad õppisid Tallinna muusikakeskkoolis – Mairo saksofoni ning Holger klaverit. Just kool andis noortele tugeva klassikalise muusika tausta. Holgeri sõnul on nende lapsepõlv möödunud aga mitte ainult klassikalise muusika, vaid ka jazzi saatel.

Huvi jazzi vastu tuli paljuski mitmekülgsetest muusikaõpingutest nii Saue muusikakoolis kui ka muusikakeskkoolis. Loomulikult andsid poistele muusikapisiku ka huvitavad aineõpetajad. Näiteks peab Mairo suuresti meeles oma saksofoni õpetajat Sulev Sommerit, kes lisaks klassikalise saksofoni repertuaarile tõi tundidesse ka kõikvõimalikke teisi kassette, millel kõlasid paljud välismaised artistid ja ansamblid. Sellest hetkest hakkas jazzmuusika vendadele üha rohkem meeldima – autos mängisid pidevalt taustaks tuntud jazzmuusikud ja gospelartistid ning Holgergi, olles siis vaid kaheksa-aastane, tundus vennaga ühist muusikamaitset jagavat, kuulates sellist muusikastiili meelsasti.

Kõvasti tõstis huvi ka Saue muusikakooli õpetaja Iljo Tominga loodud jazzansambel, kust mõlemad vennad samuti osa võtsid.

Kuna Holger ja Mairo on äärmiselt mitmekülgsed, tegeledes nii jazzi kui ka klassikaga, on neilt  rohkelt küsitud, kumba nad ise rohkem armastavad. Holgeri väitel pole sellele küsimusele siiski kindlat vastust. "Kuna ma mõlema muusikastiiliga palju tegelen, ei saa ma kindlat vastust öelda, kuid ma tean, et jazzi puhul meeldib mulle see, et selles muusikas pole õige ja vale mõistmine nii konservatiivne nagu see on klassikalise muusika puhul. Kindlasti köitis mind jazz just seetõttu, et sain vabaduse muusikat omal viisil tõlgendada. Muidugi köidab mind muusika juures ka see, kui sügav ja ilus muusikamaailm on.“

Üheskoos juba lapsest saati

"Meie bänd Marjamaa Brothers on tegelikult ajast, mil vähegi suutsime üheskoos musitseerida,“ muigas Mairo intervjuu vältel. Mõte koos mängida tuli samuti poiste sõnul väga loogiliselt, sest mõlemal neist on muusikast ühine arusaam. "Oli väga kerge võtta kampa selline mees, kellega töö tegemine alati kiiresti käib,“ lisas Mairo. Küsimuse peale, kas neil vahel ka erimeelsusi tekib, vastas Holger, et erimeelsused on nende vahel ainult arutlevad, mis jõuavad lõpuks ikka samasse punkti.

Muusika pakatab omaloomingust

Vennad Marjamaad kirjutavad muusikat ise ning oma heliloomingu kirjutamisel peavad nad kõige raskemaks hoopiski lahti laskmist. Nõu ja jõuga on vendade sõnul neile abiks ka vanema generatsiooni jazzmuusikud, näiteks Raivo Tafenau ja Tanel Ruben. Nemad innustavad kõiki nooremaid oma rida ajama ning vajaduse korral on alati olemas.

Holgeri meelest on heliloomingu kirjutamine pidev protsess, kus tuleb osata end  kriitiliselt hinnata. Muusika loomisel saadakse inspiratsiooni peamiselt elust enesest, raamatutest, teistelt muusikutelt ning ümbritsevast keskkonnast – see on loomulik asjade kulg. Mairo lisas, et eriti värvikalt mäletab ta ühte oma lugudest, mis tuli kirjutada Sõru jazzfestivalile. Selles loos inspireerisid teda Sõru olemus – sealsed inimesed, vana paadikuur ning kogu atmosfäär. Siiani on lugu muusikule äärmiselt sümpaatne.

Marjamaa Brothers pakub rõõmu nii tavakuulajale kui ka professionaale

Lisaks vendadele mängivad bändis Marjamaa Brothers veel Heigo Remmel kontrabassil ning Tanel Ruben trummidel. Bändi koosseis on viimasel ajal lõplikult stabiilseks jäänud ning see pani lõpuks aluse heliplaadi salvestamisele. Seltskond jäi kokku pärast Sõru Jazzil koos esinemist ning nüüd, arvatavasti juba selle aasta oktoobris, on oodata uhiuut plaati. Mõlema artisti sõnul vajab bänd veel veidi kogemusi, et saavutada lõplik ühes hingamine, sest kõik – nii koosseis kui ka nende looming on üpris värske.

Uus plaat on mõeldud kindlasti nii Eesti kui ka välismaisele publikule. Samuti inimesele, kes väärtustab jazzmuusikat, souli, gospelit ning klassikat, sest muusikastiil, mida tehakse, omab kõiki nimetatud elemente. Mairo sõnul ei tahaks ta stiiliteemasse pikemalt süübida, kuna see nõuab keerukat mõtisklust ja kindlaid arusaame erinevatest stiilides. "Näiteks ainuüksi küsimust, mis on tavamõistes jazz, on üpriski raske defineerida,“ selgitas ta.

Meeldib esineda välismaal

Kuna vennad on nii individuaalselt kui ka koos bändiga üles astunud lugematul arvul välismaa ja Eesti lavadel, ütlevad mõlemad siiski nagu ühest suust, et välismaa publik on vastuvõtlikum kui siinsed inimesed. Näiteks kiidab Mairo Läti ja Leedu publikut. "Mäletan, et käisime kunagi Kaunase jazzfestivalil, kus oli ligi 5000 pealtvaatajat. Veel enne, kui lavalegi jõudsime, võeti meid kohe omaks,“ kirjeldas Mairo kontseti. Poiste arvates ei tule välismaalased kontserdile mitte muusikat kritiseerima, vaid seda nautima.

Eestis seevastu hinnatakse rohkem professionaalsust ja seda, kui õigeid noote sa mängid. Holger lisab, et eestlaste tagasihoidlikkus ja terav kriitikameel võivad tuleneda just meie riigi väiksusest. Ka sellest, et sageli tahab keegi midagi kehtestada. Samas on kodumaalgi väga häid esinemisi, tõmbab Mairo jutuotsa lõplikult kokku.

Tegus töö toimub hetkel kulisside taga

Marjamaa Brothersiga astutakse üles 2.-3. augustil toimuval Nõmme Jazzil, kuid oma loomingust sellel korral väga palju lugusid esitamisele ei tule. "Pigem käib töö praegusel momendil seinte taga, et omaloomingulisele plaadimaterjalile veel viimne lihv anda,“ ütles Mairo.

Individuaalselt võib artiste siiski mitmel pool näha. Kuna Mairo mängib samuti paljudes popansamblites, kaasaarvatud Liis Lemsalu bändis, tuleb selliseid kiireid esinemisi väga palju ette.

Unistada tuleb suurelt

Kui küsisin, kas artistidel on ka mõni salajane unistus või eesmärk, eriline soov või paik, kus nad esineda tahaksid, nimetasid Holger ja Mairo, et nende suureks unistuseks oleks jõuda oma muusikaga kontsertsaalideni. Muidugi soovitakse enne esineda  paljudes jazzklubides ning suuremas plaanis mõeldes ka Queen Elizabeth Hallis.

Oma praegustele kuulajatele soovivad vennad muusikaga tuua eelkõige huvitavaid  kõlasid ning põnevaid elemente. Kuid muusikuile endile tahavad Holger ja Mairo öelda nii: "Ükskõik, millise muusikastiiliga te ei tegeleks, ajage ikka ja alati oma asja – asja, mida armastate!“