Etnomuusikalaager tõi kokku mitme riigi muusikud
Noored muusikud paljudest riikidest on tulnud Viljandimaale Kõpu mõisa Eesti ETNO 17. suvelaagrisse.
ETNO laagri elu ja melu on väge täis - igas ajaloolise mõisahoone nurgakeses mängib mõni seltskond pilli või siis tehakse seda koos, kusjuures noote pole kuskil näha. Lood õpitakse selgeks kuulmise järgi nagu pärimusmuusikat ikka on põlvest põlve edasi mängitud ja lauldud, vahendas ERRi uudisteportaal "Aktuaalset kaamerat".
"Kogu aeg kõik jämmivad, igas nurgas teeb keegi muusikat, tinistab kuskil ja sellest võib areneda mõni täiesti uus lugu," rääkis Karoliine Lisette Kõiv.
"Ükspäev me jämmisime siin kella neljani hommikul, tegime muusikat," ütles Markus Kuslap.
Õpetaja Jaan Jaago sõnul pole ETNO laager ainult Eesti-sisene nähtus, vaid rahvusvaheline. "See on alguse saanud Rootsist 1990. aastate alguses ning neid laagreid on peale Eesti ja Rootsi veel väga mitmes riigis. Selle eesmärk on tuua võimalikult palju erinevaid kultuure ja erinevate riikide pärimusmuusikuid kokku," selgitas ta.
"Mõned on väga aktiivsed ETNO laagri külastajad. Kohe, kui folk saab läbi, on nad juba teel näiteks Belgia ETNOsse. Nii et väga tihti saavad samad inimesed jälle kokku ja nii need lood elavadki edasi," lisas õpetaja Karoliina Kreintaal.
Etnokad on seekord jõudnud juba mitmel pool kontserte anda ja esinemine Viljandi folgil on neljapäeval ees.
"Selle aasta ETNO on väga mitmekihiline ja põnev, kuna meil on väga palju uusi Eesti osalejaid peale tulnud. Siis on kaks korda rohkem välisosalejaid kümnest eri riigist," rääkis ETNO laagri juht Margit Kuhi.
Eesti etnolaagris on kohal ka Marimaa esindus. Joškar-Olast pärit Julia Medvedeval on Eesti pärimusmuusika kohta oma arvamus juba kujunenud. "Marimaaga võrreldes on eesti pärimusmuusika palju rahulikum. Meie muusika on rütmikam ja sütitavam," sõnas ta.
Et aga etnolaager on nii popp, siis lepiti seekord kokku, et need, kes siin juba kolm korda käinud, annavad tänavu võimaluse osaleda neile, kel ühismängukogemust vähem.
Toimetaja: Merili Nael