Tartu laotab väntoreli meloodilise hingeelu üle kogu Eesti
Tartus sai avalöögi väntorelifestival, mis tutvustab selle ajaloolise pilli kujunemislugu ja muusikat. Lisaks meloodiatele pakub lusti ka kostüümidest kirju vaatemäng.
“Väntorel on mehaaniline muusikainstrument. Seda pilli võib mängida pea igaüks, ilma, et ta peaks seda pilli eraldi harjutama. Nende pillide sees on oreliviled. Põhimõtteliselt ongi tegemist väikese kirikuoreliga, mis on rataste peal ja mida saab tänaval mängida. Need pillid on ka väga kaunid. Juba see pill ise on vaatamisväärsus," selgitas festivali peakorraldaja Risto Lehiste ERRi raadiouudistele.
Eestis on väntoreleid ainult üks. Saksamaal, Šveitsis ja Prantsusmaal on keerulise ehitusega pillid aga laialt levinud ja leierkastimuusikat saab kuulata festivalidel kogu suve vältel.
Väntoreli eelkäija on serinette – üleskeeratav instrument, mille abil õpetati kanaarilindudele lauluviise. Kuigi tänapäeval on väntorel meelelahutusinstrument, teab pillimängija Ott Valk rääkida, et kunagi oli pillil ka suur sotsiaalne tähtsus. "Napoleoni ajal jagati väntoreleid erusõduritele elatise teenimiseks. Nad olid poolkurdid ja poollombakad ja tänaval nad mängisid nendega. Olid avatud ka väntoreli laenutused, mis olidki mõeldud kas erusõduritele või eluheidikutele," rääkis Valk.
Risto Lehiste sõnab, et muusika mitmekesisus on omamoodi peegeldus ühiskonnale. “Minu jaoks on see ka omamoodi lakmuspaber ühiskonnale. Mida rohkem seda muusikat on, seda tervem on ühiskond. Seda rohkem on inimestel aega tegeleda kas või pensionipõlves selle toreda hobiga."
Väntorelifestival pole ainult muusikaelamus, vaid ka kostüümide ja pillide vaatemäng. Lisaks Tartule saab väntorelimuusikat pühapäeval kuulata üle Eesti – Põltsamaal, Rakveres, Viljandis ning Tallinnas.
Toimetaja: Silver Kuusik