Kyogenid pärinevad ligikaudu 10. sajandist ning nad tulenevad rahvalikest mängudest, kus oli nii tantsu kui laulu ja klounaadi, vahendasid Vikerraadio "Kultuuriuudised".  Kyogenid arenesid iseseisvateks dialoogideks ja farssideks kirikute ja kloostrite juures. "Kyogene mängiti vahepaladena pikemate etenduste vahele või siis ka algusesse või ka lõppu. Tegemist on siis Euroopa mõistes jaapanipäraste lugudega. Nad on satiirilised, pilavad inimlikke nõrkusi nagu kadedus, auahnust, armukadedust jne," selgitas Tartu Üliõpilasteatri lavastaja Kalev Kudu.

Üliõpilasteatri esituses kuuleb üheksat Jaapani kyogeni.

"Tegelasteks on tavalised külaelanikud või siis on omavahel dialoogis peremees ja teener. Siis vastavalt kas teener kavaldab peremehe üle või siis vastupidi peremees teeb teenrile säru. Nii et nalja ja samal ajal mõtlemist saab küll olema," rääkis Kudu.

Kudu sõnul on kyogenidel teatav sarnasus ka Eesti kultuurilooga. Nad on sarnased Kaval-Antsu ja Vanapagana lugudega, kus üks tõmbab teisel naha üle kõrvade. Seetõttu peaks kyogenid olema lõbusad ja äratuntavad ka eestlastele.

Tartu Üliõpilasteater mängib suveetendusi Tampere maja hoovis 13. kuni 21. juunini.