Eestimaa paistab Eesti kõrgeima puu tipust uhke koht, kus elada ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: ERR

Paljud meist on vähemalt korra elus käinud teletornis vaadet nautimas või roninud samal põhjusel Suure Munamäe otsa. Küll pole keegi aga üritanud tabada Eesti kõrgeima puu tipust avanevat pilti.

Maailma kõrgeim puu on Californias 115-meetrine ranniksekvoia. Eestis kuulub rekord Tartumaal Järvseljal kasvavale poole lühemale, 44-meetrisele harilikule kuusele. Puu n-ö madalusest hoolimata pole keegi veel selle otsa kippunud. Pole isegi teada, kas vaade, mis sealt avaneb, on ronimist väärt. Saate "Ringvaade" reporter Jüri Muttika läks koos arboristi Heiki Hansoga esimeste inimestena seda teada saama.

"Arboristi seisukohalt on see puu päris ohtlik. Kui ta asetseks linnaruumis, siis tuleks kindlasti midagi juba ette võtta," tõdes Hanso enne ronima hakkamist. Samuti oli ekspeditsioonile minejatele teada, et 10 meetrit ladvast on puu kuivanud ning kõvema tuulega murdumisohtlik.

Ajaloolist hetke uudistama tulnud Järvselja Õppe ja Katsemetskonna juhataja Priit Kase sõnul pole puu tippu varem ronitud. "See siin on praegu väga tähelepanuväärne moment," lisas ta.

Kuigi maast vaadates tundub puu õige lühike ja masajas, on selle otsa ronimine reporter Muttika sõnul tohutu töö ja vaev. "Köitpidi ülesronimiseks erilist väljaõpet vaja pole. Küll aga koolipoisi füüsilist vormi. Kuna koolist on aastaid möödas, saavad randmed üsna varsti teada, mis kaalub reporteri tagumik," kommenteeris oma ronimist Muttika. Mehe sõnul tundus kolme meetri ronimine, et läbitud oli üle kümne.

Seejuures, kuigi Eesti kõrgeimat puud on teistest liigikaaslastest enim uuritud, pole teadlastele siiani selge, miks just see isend on nii pikaks sirgunud. Samuti olevat puu oma 250. eluaasta kohta uskumatult heas konditsioonis.

Puu tippu jõudnud, tõdes aga Muttika, et tegemist oli väärt ronimisega. "Seal üleval on kõrgem kui ma arvasin. Eestimaa paistab tipust uhke koht, kus elada. Kohe on uhke tunne on olla vabariigi kodanik, kus nii kõrge puu kasvab."

Toimetaja: Kärt Kelder



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: