Eesti maakinode võrgustik pole praegusel kujul jätkusuutlik
Eesti maakinode võrgustik pole praegusel kujul jätkusuutlik, põhjuseks filminäitamise digitaalseks muutumine ja vanade analoogfilmide leviku lõpetamine.
Tartus püüavad maakinode säilimisest huvitatud osapooled leida lahendusi, kuidas maakinode väljasuremist vältida, vahendab ERRi uudisteportaal.
Tartust paarikümne kilomeetri kaugusel asuvas 5900 elanikuga Elva linnas on kino näidatud juba aastakümneid. Erinevalt paljudest maakinodest pole seal Nõukogude Liidu lagunemisest alates tekkinud pausi kinotraditsioonis.
Talvisel perioodil on Elva inimestel vähemalt kord-kaks kuus võimalik vaadata mõnd filmi, reeglina uut. Publik tahaks küll rohkem Hollywoodi hitt-teoseid, aga vahel tuleb leppida ka Euroopa filmidega.
"Koguperefilmid on meil ikka läinud kolmveerand saalile ning Eesti filmid läksid peaaegu täissaalile, aga kõik muu, mis on võib-olla intellektuaalsem, need on ikka vähemale läinud - umbes paarkümmend inimest," rääkis Elava kino haldava kultuurikeskuse direktor Leelo Suidt.
Praegu on Elvas olemas nii kvaliteetne 35 millimeetrise filminäitamise aparatuur, aga soetatud on ka keskpärase kvaliteediga digitaalne videoprojektor.
Suidti sõnul on filmide levitajad juba aastaid lubanud analoogfilmide levitamise lõpetada. Tähtaegu on aga kinode palvel kogu aeg edasi lükatud. Viimane neist kukub sel suvel.
Eesti filmiinstituudi juht Edith Sepp ütles, et Tallinnast, Tartus, Narvas ja Pärnus on kinodega lood üsna head. Samas mujal on olukord nii ja naa.
Kvaliteet on määrav
"Pigem on täna ka see probleem, kuidas on väikekinodes suhe filmidega, et millised kinod näitavad ainult Eesti ja Euroopa filme ning millised kinod näitavad suurte stuudiote toodangut," ütles Sepp.
Selge on aga see, et publiku saab kinno heade filmide, hea pildi- ja helikvaliteediga. Kuidas seda kõike saavutada, seda püütakse arutada täna Tartus filmilevi- ja kinoteemaline foorumil. Sepa sõnul peitub lahendus maakinode senisest suuremas koostöös.
Omad lahendused pakub välja ka Kinobussi käivitaja ja filmihuviline Mikk Rand, kelle hinnangul vajaks Eesti kodanikukino.
Toimetaja: Inga-Gretel Linkgreim