Eesti vanade ja väärikate hobusetõugude jätkusuutlikkus küsimärgi all ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: ERR

"Maahommik" võttis vaatluse alla Eesti hobusetõud, kes kõik on kantud ohustatud tõugude nimekirja.

Eesti hobune, tori hobune ja Eesti raskeveo hobune on kõik pea sada aastat vanad tõud, kelle jätkusuutlikus on aina rohkem küsimärgi all. Tõugude hääbumine on seda üllatavam, et Eesti eri liiki hobuste pidajate sõnul on tegemist universaalsete ja tublide loomadega.

"Nad on tublid. Täkkudega pole raskusi. Tüdrukuid on raskem õpetda, nad on jonnakamad," rääkis Eesti hobuseid kasvatav Antsu talu perenaine Taimi Usin. Eesti hobune olevat ideaalne hobune talusse - sõidutab vajadusel kaarikuga turiste või sadulas ratsanikku, kasvõi künnab maad. "Kevadel kultiveerin hobusega põldu, suvel saan kartuleid mullata," oli Usin oma kasvandikega rahul.

Nurmenuku talu perenaine Viktoria Kaasik tõdes, et kuigi hobuste pidamine pole naljaasi ning ei tasu end tihti ära, on sellel siiski omad võlud. "Ükski hobusekasvatus ei tasu ära. See on rohkem hingele," rääkis ta.

"Kui Eesti hobuseid on üle 2200, eesti raskeveohobuseid 330 ja tori hobuseid ainult 1300 hobust, siis võib öelda, et kõik need tõud on vägagi ohustatud," valgustas Eesti Hobusekasvatajate Seltsi tegevjuht Krista Sepp tõugude hetkeolukorda.

Ta lisas, et kui Soome hobuseid on 20 000 isendi ringis ja ka Soome on oma tõu ohustatud seisusesse tõstnud, siis Eestil on veel pikk tee käia. Siiski üritas Sepp positiivet nooti hoida ja avaldas lootust, et aastatel 2011- 2020 võiks Eesti hobusetõugude populatsioon kahekordistuda.

"Ohustatud tõu säilimine nõuab teatud teaduslikke uuringuid ja analüüse. Nende uuringute, analüüside ja vaatluste najal tuleks ühtne programm välja töötada, mis garanteerib selle tõu säilimise," avaldas arvamust Eesti Hobusekasvatajate Seltsi tõuaretustööde juhataja Andres Kallaste. Mees leidis, et hobusekasvatuste päästmine võiks olla osa presidendi välja käidud plaanist teha Eesti 100ndaks sünnipäevaks korda.

Toimetaja: Kärt Kelder



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: