"See avab võimaluse meie noortele nutikatele inimestele tegeleda kosmoseandmete töötlusega," rääkis Ergma Raadio 2 saates "Hallo, Kosmos!".

Ergma lisas, et selline liitumine on väikeriigile oluline. "Väikesel Eesti riigil, kus me loeme raha korralikult, me peame olema seal, kus on võimalik midagi saada."

Nädala pärast saab Eestist ametlikult kosmoseriik, kui Prantsuse-Guajaanast saadetakse maailmaruumi Eesti tudengite loodud satelliit ESTCUBE-1.

Seda, et Eesti hakkaks midagi suurt ehitama, Ergma võimalikuks ei pea. "Seda ei tule iialgi ja selle vastu olen ma ka, et midagi suurt Eestimaale luua, seda nii väikse rahvaarvuga ei ole võimalik. See on väga suur risk," rääkis ta.

Kosmoses ei ole kunagi ühtegi pisiasja

Ergma ütles, et Juri Gagarini lend 1961. aastal kosmosesse oli kogu maailmas supervaimustus. "Kosmonaudid olid tohutud kangelased, aga praegu on see muutunud tavaliseks tööks, kuigi see on väga raske ja suurte riskidega," ütles Ergma.

Ta rääkis, et aastakümnete eest teadis ta kõikide kosmonautide nimesid, tänapäeval enam mitte. Siiski ütles ta, et hindab kõiki kosmonaute.

"Need, kes osalevad mehitatud lendudes, on minu jaoks kangelased," lausus naine ja lisas, et keegi ei garanteeri, et nende töö puhul ei juhutu katastroofi.

Ergma sõnul on ka kaaluta olekus elamine omaette kangelastegu. "Imepisikesed asjad, mida maa peal keegi ei mõtle, on seal väga suure kaaluga," selgitas ta.

Pidas astronoomiat igavaks

Ergma, kes Tartu riiklikus ülikoolis füüsikat ja seejärel Moskva riiklikus ülikoolis astronoomiat, mille lõpetas cum laude, ütles, et esialgu pidas ta astronoomiat igavaks.

"Astronoomia tundus mulle väga igavana, ma arvasin, et seal uuritakse, kuidas planeedid liiguvad ja mitte midagi uut ja huvitavat," ütles Ergma.

Tema hinnangul näitab see seda, et kooliõpik kirjutas astronoomiast 19. sajandi vaimus. Ergma sõnul pakkus talle huvi hoopis plasmafüüsika.

"Siis targad Tõravere mehed tegid mulle selgeks, et päike ongi suur plasmakera, kus toimub termotuumareaktsioon, kus vesinik muundub heeliumiks ja tähtede sees on kõik see, mida mina oleksin tahtnud õppida," lausus ta.

Kuigi Ergma sattus astronoomiasse juhuslikult, on ta sellest vaimustunud. "See oli üks minu elu õnnestunumaid valikuid," kinnitas Ergma, kes 1964. aastal otsustas saada astrofüüsikuks.

Ergma ise julgeb end nimetada kosmosemutiks. "Inimesed peavad endasse suhtuma huumoriga ja kes ma siis olen, ma olen kosmosemutt," naljatas ta.

Tänasel päeval Ergma täheteadusega enam ei tegele. "Aga ma jälgin seda," ütles ta.