"Tenor Vello Jürna alustas Eestis, käis siis ära ja tuli tagasi 1990. aastatel, meie ühiskonnale ja just Rahvusooperile kõige raskemal ajal, sest polnud publikut ega raha, polnud teadmisi. Ükskõik kellel oleks olnud sel ajal raske professionaalina Eesti ooperimaailmas püsti jääda, sest näitleja vajab väga palju juhendamist," selgitas Vello Jürna nimelise noorte ooperilauljate konkursi žürii esinaine Aile Asszonyi, miks tänapäeval Jürna nime väga laialdaselt ei tunta.

Ooperilauljate konkursil osales tänavu 15 noort ning kahjuks mitte ühtegi tenorit. "Kõik osalejad olid väga kõrgel tasemel, müts maha noorte ees, konkursinärvi tõttu lati alt läbiminekut ei olnud," lisas Asszonyi.

Tenori hääleliigiga ongi meie külmades ilmastikuoludes keeruline. Tenorid on reeglina väiksemad ja madalakasvulisemad mehed. "Eriti lüürilised tenorid, näiteks Pavarotti. Kõik need suured imeilusad Itaalia rollid on lüüriline hääl. Wagneri maailmas on inimesed umbes pool meetrit pikemad, ka tenorid," muheles Asszonyi.

"Suured dramaatilised hääled on tihti meeter üheksakümmend pikad inimesed. Põhjamaine potentsiaal küpseb kauem. Tihti on nii, et need, kes dramaatilistes hääleliikides suuri tegusid teevad, on esimesed 10–15 aastat pinki nühkinud, kui korvpalli keeles rääkida. "Teevad väiksemaid rolle ja alles siis toimub suur õidepuhkemine."

"Igasugune publiku ette minek konkurssidel on enda avamine, enda presenteerimine. Kõige tähtsam, et sa oled selleks ettevalmistunud ja enda poolt andnud sada protsenti juba enne, kui sa publiku ette jõuad. Kodupubliku ees enda eksponeerimine on alati psühholoogiliselt palju raskem," ütles Asszonyi.

"Kõrgkultuur on ennast võib olla natukene liigselt distantseerinud tavakodaniku maailmapildist. Võib olla on see ka meile väike äratuskell. Ma absoluutselt ei ole lõputu lihtsustamise poolt, aga seda nina püsti hoiakut peaks väga hakkama korrigeerima. Elitaarne mõtlemine on alati noateral käimine, elitaarsus on selles, et ma olen pühendanud oma elu ühele asjale ja ma tegelen sellega, aga selles ei tohi olla kõrkust ja üleolekut. Selles peab olema lõputu armastus asja vastu, mida sa teed," tõi Asszonyi välja.

Asszonyi sõnul on meil koolides vaja muusikaharidust selleks, et me jääks püsima kultuurrahvana. "Et tipud saaks sündida, peab haridustase jääma pidevalt kõrgeks."