53-aastane Erki Nool on pärit Võrust. Kogu kaheksaliikmeline perekond – Erki vanemad, neli õde ja vend – elas kõigest kahetoalises korteris, kus polnud isegi kemmergut. 

"Olud olid kitsad. Ema ja isa olid elutoas, nende voodi oli sektsioonkapi taga. Meie olime kuuekesi teises teises toas. Kunagi oli seal isegi tiibklaver. See tuba oli nii väike, et osad lapsed magasidki tiibklaveri all," meenutas Nool.

Kuigi eluolu oli kasin, oli Noole arvates tal õnnelik ning seiklusrikas lapsepõlv. Vanemad lasid võsukestel vabadust nautida, aga vanavanemate juures saatis lapsi range kristlik kasvatus koos lõputu töötegemisega. Suur perekond tähendas ka seda, et sageli hoidsid Erkil silma peal hoopis vanemad õed Margit ja Elin. 

"Ta sattus alati õnnetustesse, probleemidesse. Olime sugulastel külas ja poisid läksid kalale. Enne kalale minekut oli vaja usse korjata. Erki kalal käimine lõppes sellega, et ta oli traumapunktis, sest naabripoiss, kes neid usse sealt otsis, torkas tal hargi või vigla jalast läbi. Erkiga olid kogu aeg niisugused väikesed õnnetused," rääkis õde Elin.

Kuigi õe sõnul oli väikevend suur vaidleja, siis üks, mille osas Erki kunagi vastu ei vaielnud, oli kohustus käia iga päev spordikoolis trennis. Kuigi tänaseni on Võru spordikooli seinal 11-12-aastaste laste kõrgushüppe rekordi järel Erki Noole nimi, oli hilisem spordikangelane noorena nigelate tulemustega. 

"Ma väga valetaks, kui ma ütleks, et ma tulin siia samma Võru spordikooli ja mul oligi eesmärk olümpiavõitjaks saada. Loomulikult, kui ma käisin Võru maakonna võistlustel, siis mõnikord tuli välja. Ma olin väga väikest kasvu ja võtsin alati eesmärgiks, et suuremate poistega 800 meetrit joostes vähemalt viimane ei oleks," meenutas ta.

Kui Erki sai 13, otsustas puidutislerist isa poja Tallinna Spordiinternaatkooli ehk TSIK-i katsetele saata. Põhjus oli lihtne: isa kartis, et Võrus saab Erkist pätt.  

"Eks me olime siin huligaanid. Bussijaama taga olid meil onnid, kus tegime lõket ja suitsu. Ma arvan, et alustasime suitsetamist 10-aastaselt. Kui ma 13-aastaselt TSIK-i läksin, siis ei saanud enam teha, sest selliste asjadega visati kohe koolist välja. Tallinna Spordiinternaatkool parandas mind õnneks väga hästi," nentis Nool.

Tallinnas iseseisvus ta kiiresti. Teismeea kõige õrnematel aastatel oli Võru kraade koduks karmi korraga spordiinternaat, kus tüdrukud ja poisid elasid eraldi majades lukustatud uste taga. 17-aastaselt tegi Erki kasvuspurdi ja samamoodi võtsid uusi kõrgusi tema tulemused. Just gümnaasiumi lõpus tekkis tal elu kõige suurem sportlik eesmärk – pääseda olümpiamängudele. 

"Mu isa tuli üleüldse esimest korda sporti staadioni peale vaatama siis, kui ma olin esimest korda olümpiamängudel ära käinud. Tema oli hästi pessimistlik, ütles alati, et võimatu, kui ma ütlesin, et mu eesmärk on olümpiamängudele pääseda. Kui ma enne Sydneyt ütlesin, et tahan olümpiavõitjaks tulla, siis ta ütles, et see on täitsa võimatu," meenutas Nool.

Aga Erki tõestas nii enda isale kui kõigile teistele kahtlejatele, et võimatud eesmärgid ongi ületamiseks. Ta võitles välja medalid Euroopa ja maailma meistrivõistlustel, rääkimata Sydney olümpiakullast, mille kettaheiteringis pakkus ta kaasaelajatele Eesti spordiajaloo pinevamaid hetki. 

Vanaisa keeruline elusaatus

Erki isa Lembit Nool kasvas üles Oraval, mis asub kiviviske kaugusel Vene piirist. Ajaloolane Toomas Hiio tegi arhiivimaterjalide abil selgeks, et 1906. aastal sündinud Erki vanaisa Eduardi elus algasid pöördelised sündmused 1941. aasta suvel.

"Eduard Nool võeti seitsmenda juuli paiku väidetavalt pealekaebuse tõttu kinni. Teda süüdistati selles, et ta kogus koos kahe külamehega relvi ja valmistas ette vastupanu punaarmeele ja kohalikele kommunistidele. Hävituspataljonlased viisid ta Petserisse mahalaskmisele, aga seal olevat olnud üks tuttav miilitsamees, kes nad lahti lasi. Sakslased kohe tulemas ka, nii et hävituspataljonlastel ja veel kohal olijatel oli ka targemat teha, kui neid inimesi tappa," rääkis Hiio.

Kui võim vahetus, võtsid Saksa repressiivorganid omakorda ette mehe, kes oli Eduard Noole peale kaevanud. Koputajale heideti ette kommunistlikke vaateid ja kihutuskõnede pidamist, rahvasuu rääkis ka küüditamisele kaasaaitamisest. Kõik see oli toona piisav alus, et pealekaebaja maha lasta.

Kui aga Nõukogude väed taas sisse tulid, hakati Noole peale kaevanud mehe surma uurima. Süüdlase otsingul jõuti Eduard Nooleni. Punased arreteerisid taas Erki vanaisa. Lõpuks mõistis tribunal Noole süüdi kodumaa reetmises. Vanaisal vedas – tema karistus langes ajaaknasse, mil Nõukogude Liidus viivuks surmanuhtlus kaotati. Küll aga saadeti ta erilaagrisse. Stalini surma järel pääses Eduard Nool küll Siberist koju, kuid suri üsna pea Eestis terviserikke tõttu.

Uued sugulased on samuti edukad spordimehed

Pöörates pilgu Erki ema Miina suguvõssa, selgub, et võidupisik on tšempioni suguvõsas täitsa levinud. Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumis, kus muu hulgas on klaasi taga Noole naelikud, on ka väljas tema uue sugulase Fred Kudu asjad. Eesti läbi aegade edukaim kümnevõistleja Erki Nool ja Eesti kümnevõistluse alusepanija Fred Kudu juured lähevad kokku Urvaste kihelkonnas. Nende ühised esivanemad on 18. sajandil toimetanud Uibosalo Jaan ja Katre.

"Ma olen temaga ühe korra Tartus Gustav Sule võistlusel kohtunud. Tema mind kunagi ei treeninud ja tema ei ole minu kümnevõistlust näinud," rääkis Nool. "Kui ma hakkasin tulemusi tegema, siis kõik arvasid, et ma ei oleks Fred Kudu lemmik olnud. Talle meeldisid pikad kahemeetrised kümnevõistlejad."

Fred Kudu ei ole Noole ainus sportlasest sugulane. Samuti jagab ta ühiseid esivanemaid Ott Tänakuga. Noole ja Ott Tänaku juured põimuvad kokku seitse põlve tagasi. Nende ühised esivanemad on 18. sajandil Võrumaal Rõuge ning Vastseliina vahel elanud Holdi Jakob ja Kristin. 

"See on küll rohkem kui üllatus," rõõmustas Nool uut sugulast nähes.

"Ma olin Erki suur fänn. Ta oli omal ajal kindlasti minu iidol. Ma vaatasin absoluutselt kõiki võistlusi telekast. Saaremaalt oli raske välja saada, oli raske oma silmaga näha, aga sel ajal, kui Erki tegusid tegi, käisin ikka püsti laua alt läbi," sõnas Tänak.

"Nüüd on ära vahetatud, nüüd jälgin mina Otti," märkis Nool.