Heategevuslikud jõulupuud aitavad hüljatud loomadele uue kodu leida
Üheksandat korda püstitatakse kaheksasse Eesti linna heategevuslikud kuusepuud, mida jõuluehtena kaunistavad kodu otsivate loomade pildid. Projektijuht Elis-Anett Urbmets rääkis Vikerraadios, et looma võtmine peab olema väga läbimõeldud otsus, sest loomi saab toetada ka annetust tehes.
"Tänavu toimub juba üheksandat aastat heategevusprojekt, mida korraldab Eesti Veterinaarmeditsiini Üliõpilaste Selts koostöös Varjupaikade MTÜ ja mitmete teiste varjupaikadega üle Eesti," selgitas Maaülikooli veterinaarmeditsiini 5. kursuse tudeng Elis-Anett Urbmets, kes on heategevuslike jõulupuude projektiga tegelenud kuus aastat.
Üheksa aastat tagasi oli üks heategevuslik kuusepuu Tartus Raekoja platsil, tänavu on jõulupuud püstitatud juba kaheksasse linna. "Rekordarv on olnud 11 linna, kes meiega koostööd on teinud. Tänavu saab neid jõulupuid näha Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis, Valgas, Võrus, Haapsalus ja Rakveres ning Tallinnas ja Rakveres koguni kahes kohas," loetles Urbmets, lisades, et kõik kuusepuud peaksid üleval olema esimeseks advendiks.
Sel aastal on kaheksa varjupaiga peale kokku 194 looma, kes selle projekti raames kodu otsivad. "Projekti eesmärk ei ole suunata inimesi varjupaikadesse kohe endale läbimõtlematult looma võtma, vaid pigem juhtida ühiskonna tähelepanu sellele asjaolule, et meil on endiselt palju hüljatud loomi, kes on omaniku poolt jäetud hooletusse või ongi sündinud tänaval."
Kui inimene ei saa looma võtta, aga tahab neid ikkagi aidata, on võimalik teha annetus, mis läheb varjupaikadele loomade vaktsineerimiseks ja kastreerimiseks.
Kuue linna peale on varjupaikades täna ligi 700 looma, kellest 600 on kassid.
"Valga varjupaigas on üks väga tore koer Bruno, kes on kuus aastat ehk kogu selle aja, mil ma kuusepuude projektiga seotud olen, kodu oodanud ja ei ole siiani õiget kodu ja inimest veel leidnud. Iga aasta ripub Bruno pilt Valga kuusepuul," meenutas Urbmets.
Kasside seltskond igal aastal varjupaigas vahetub, ehk nad leiavad endale päris tihti uue kodu. "Kassipoegadega on küll see, et kui me novembris käime varjupaikades neid loomi pildistamas, öeldi meile, et kassipoegi pole mõtet pildistada, sest kui kuusepuud linnadesse üles saavad, on nemad reeglina kodu juba leidnud," selgitas Urbmets.
Vastutus looma eest aja jooksul ei vähene, vaid hoopis suureneb, kui loom saab vanemaks. "Kogu selle temaatika peab enne lemmiklooma võtmist hoolikalt läbi mõtlema."
Juhtub ka nii, et jõulupuu jaoks piltide tegemise ja lamineerimise ajal on loomad endale juba uue kodu leidnud. "Inimesed võtavad endale varjupaigast ka suuri koeri," rõõmustas Urbmets.
Kõikidel puudel on ka tutvustav silt, kus on kirjas, et looma võtmine ei ole kergekäeline otsus ning peab olema väga läbimõeldud. "Kindlasti ei sobi loom üllatuskingituseks," lisas Urbmets.
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: Vikerraadio saade "Huvitaja", intervjueeris Krista Taim