Nahaarst: väga kergeid kreeme talvel kasutada ei tasu
Nahaarst Bret Kaldvee sõnul on talv nahale keeruline aeg ja selle kaitsmiseks on kõige parem kasutada kreeme, mis patsiendid ise on läbi proovinud, mis neile sobivad ja mida nad hea meelega kasutavad.
Kaldvee tõdes, et paljud nahahaigused ägenevad talvisel perioodil. "Kui räägime klassikalistest kuiva naha haigustest nagu atoopiline dermatiit, millega on praeguseks kokku puutunud pea iga lapsevanem, siis talv on raske aeg nahale," selgitas Kaldvee.
"Kui räägime kuiva naha hooldusest, siis kõige parem kreem on see, mida patsient kasutab. Mina võin anda soovitusi, aga kui patsiendile see konsistents ei meeldi ja ta seda ei kasuta, siis sellest pole kasu. Seal ongi oluline, kuidas inimene ise tunneb, et kuidas see kreem ta kehale jääb, et ta ei jääks liialt kleepuv, imenduks sisse ja nii edasi," rääkis Kaldvee "Terevisiooni" stuudios ja lisas, et õige kreemi leidmine toimub katse ja eksituse meetodil.
Väga kergeid kreeme Kaldvee talvisel ajal kasutada ei soovita. "Sellepärast, et dermatoloogia alustala on see, et kuiva me ravime kuivaga ja märga märjaga. Mis tähendab siis seda, et mida kuivem on protsess, seda tummisemat ja rasvasemat kreemi peaksime ideaalis kasutama," ütles Kaldvee. Paksema konsistentsiga kreemidest on head variandid ka nn külmakaitsekreemid.
Vaseliini baasil toodetud preparaate soovitas Kaldvee kasutada näiteks kuivadel huultel. "Meil ei kuiva mitte ainult nahk, vaid ainult huuled. Huulte kuivamise juures on halb see, et hakkame neid kogu aeg suuga niisutama. Siis tahaks veel panna hästi lõhnavaid ja magusaid huulepulkasid, mida ma ei soovita. Pigem võiks olla apteegist tundlikule nahale toode või tõesti vaseliini baasil tehtud preparaat," sõnas Kaldvee.
Dermatiitide ägenemisel soovitab Kaldvee rasvasemat kreemi panna dermatiidikoldele ja ülejäänud kehale kanda midagi kergemat. "Tahan kindlasti südamele panna, et kui oma raviga kodus dermatiidikolded ära ei parane, eriti lastel, siis tegelikult peaks ikkagi pöörduma kas perearsti või nahaarsti vastuvõtule," toonitas Kaldvee.
"Kui temperatuur langeb alla kümne kraadi, siis tegelikult peaks oma käte nahka kaitsma kinnastega, eriti probleemse naha puhul. Kellel ei ole kätega probleeme, sellest nii tugevalt kinni pidama ei pea, aga kellel on, siis käed peavad olema soojas, soovitatavalt pehme fliisvoodriga labakutes," rääkis Kaldvee.
Nägu tuleks kõvade miinuskraadide puhul kaitsta hea niisutava kreemiga ja seda tuleks teha mitmeid kordi päevas. "Kui tulevad ekseemikolded, mis ei allu ravile, siis tuleb panna lisaks tavalisele niisutavalt kreemila ka ravipreparaate, mille kirjutab välja arst," tõdes ta.
Toimetaja: Neit-Eerik Nestor
Allikas: "Terevisioon", intervjueeris Katrin Viirpalu