Inga usub, et mingi määral paelub visuaalne maailm meid kõiki. "Muusika ja foto meediumid ei ole ka üksteisest liiga kaugel. Aga ma eelkõige läksin tegelikult kunsti õppima. Olen fotohuviline juba pikka aega, aga ma tahtsin kunstist paremini aru saada, sidusin selle soovi fotoga ja nüüd olengi seal," selgitas Inga.

Pildistab Inga kõike. "Sellist asja, et ma nüüd seda, teist või kolmandat ei pildista, sellist asja ei ole. See sõltub tujust, perioodist. Pildistan kõike, mis pähe tuleb või mida kõhutunne ütleb," lisas laulja.

Üheks asjaks, mille poole Inga oma kaamerasilma pöörab, on näiteks autod. "See on väga imelik lapsepõlvest tulenev tõmme. Autod paeluvad mind mingil veidral visuaalsel viisil. Mina nägin autodes alati nägusid. Nina kenasti, kaks silma. Väiksest peale rääkisin emale, et kas sa näed, et see auto naeratab ja see auto lollitab ja nii edasi. Fotograafina kaasasin selle idee abstraktsemasse võtmesse," rääkis Inga, lisades, et autohull ta siiski ei ole.

EKA-sse sisse astudes kogus Inga kokku fotod, mis ta elu jooksul teinud oli. "Üks seeria oli tegelikult Keskturult. Ma näen, et see Keskturg, nagu kunagi oli Balti Jaam, on selline kaduv maailm. Ma ise olin selle maailma sees Lasnamäel kasvanud, siis see Keskturg oli väga kodune ja püüdsin selle inimesed ja energia sealt kokku," selgitas ta.

Fotokunsti diplomini on Ingal jäänud umbes poolteist aastat. "Muusikuks ma jään ikkagi. Muusika ja laulmine on alati esikohal," kinnitas hiljuti debüütalbumi avaldanud Inga.

"See on pigem selline enesetäiendus. Vaatame, kui palju ma sellest lõpuks kaasa saan võtta ja kui suur kunstnik minust saab. "Kunstnik" on ikka väga suur sõna, ma olen väga kaugel sellest," nentis Inga.