"Me ei saa hiirte und tuua inimeste peale, ameeriklaste uuring on tehtud hiirte peal. Uuritavatele isenditele pandi 48 tunniks elektroodid külge ja hinnati emaste ja isaste isendite und ning leiti, et isased magasid tund aega kauem," selgitas Eesti Unemeditsiini Seltsi asepresident Erve Sõõru.

Spetsialist tõi välja, et inimestega tehtud uuringud näitavad seda, et hoopis naised magavad 11 minutit kauem, aga kindlasti jätab naiste unekvaliteet soovida ja see on sageli halvem kui meestel.

"Arvatakse et juba evolutsiooniliselt on naised öötundidel kergemad ärkajad, sest nad peavad kaitsma, või seepärast, et laps vajab süüa. Naise und mõjutavad erinevad hormoonid, östrogeen ja progesteroon ja seda terve naise elu vältel. Menstruatsioonitsükli, raseduse ja menopausi ajal naiste uni häirub. Alates menopausist on naistel uneaegseid liigutushäireid rohkem. Juba raseduse esimesest trimestrist on naise uni häiritud. Lisaks on naistel enam ka mitmeid haigusi, mis mõjutavad unekvaliteeti," tõi Sõõru välja.

Naine töötab üheksast viieni ning pärast tööpäeva on vaja koduseid toimetusi teha ja see ärevus hakkab mõjutama une saabumist, uinumisele kuluvat aega ja isegi unetust on naistel 40 protsenti rohkem kui meestel.

Alati maksab oma keha kuulata. "Kui on vajadus magada, tuleb selleks aeg leida ning magada piisavalt. Naisele on päevane iluuni alati mõistlik. Kui pealelõunal küsida endalt, kas võtta tass kohvi või teha väike uinak, siis väikest lõunauinakut võiks isegi soosida. Alates 55. eluaastast on 30-minutiline lõunauinak täiesti normaalne," julgustas Sõõru. "Kindlasti võiks uinak olla enne kella kolme, hiljem võib see hakata häirima ööune pikkust. See kehtib ka meeste puhul."

Naistel ongi enam erinevaid uneprobleeme. "Norskajad on 20. eluaastani enamasti mehed, aga alates menopausist norskavad naised ja mehed võrdselt. Uneaegsed liigutushäired, näiteks rahutute jalgade sündroom sõltub rauapuudusest ning seda on menstruatsioonitsükliga seonduvalt naistel periooditi rohkem," lisas Sõõru.