Hannaliisa Uusma: lähisuhtevägivald on Eestis naise nägu
Lähisuhtevägivalla ekspert Hannaliisa Uusma rääkis "Ringvaates", et 41 protsenti Eesti naisi on paarisuhtes kogenud lähisuhtevägivalda. EKA tudeng Mia-Mai Roosberg pööras teemale tähelepanu plakatitega, kus ta otsis sünonüüme sõnadele "peksma" ja "paitama".
Täna värvusid Tallinna laululava, teletorn ja Eesti teatrid oranžiks, sest 25. november on rahvusvaheline naistevastase vägivalla vastu võitlemise päev.
"Lähisuhtevägivald on naise nägu. Statistikaameti möödunud aasta suhteuuring tõi välja, et 41 protsenti Eesti naistest on paarisuhtes kogenud lähisuhtevägivalda. Me keegi ei ole sellest puutumata," ütles lähisuhtevägivalla ekspert Hannaliisa Uusma.
Uusma sõnul paistab silma, et Eestis on abipöördumiste arv viimase viie aasta jooksul langustrendis. "Viimastel kuudel arutatakse selle üle, mis võib seda põhjustada, et need arvud on vähenema hakanud, sest see on päris suur langus, samal ajal kui teistes maades koroonapandeemia ajal need numbrid hoopis tõusid. Vastust me veel ei tea," ütles Uusma.
"Rahvusvaheline naistevastase vägivalla vastu võitlemise päev tuletab meelde, et naiste lähisuhtevägivalla vastu peab võitlema. See on globaalne solidaarsuspäev maailmas, väike samm näidata oma solidaarsust selle päeva suhtes. See on peljatud teema nii sekkujatele, toimepanijatele kui ohvritele," tõi Uusma välja.
EKA tudengid õppisid, kuidas luua vägivalla teemadel kõnelevat kunsti traumateadlikult. "Meil käisid rääkimas kliiniline psühholoog, fotograaf Kenneth Bomberg Soomest, inimesed, kes on Ohvriabis töötanud ja saime lähisuhtevägivallast ülevaatliku pildi," ütles Eesti Kunstiakadeemia tudeng Mia-Mai Roosberg, kelle suurt lähisuhtevägivalla teemale tähelepanu suunavat plakatit saab näha Vabaduse väljakul ning kunstiakadeemia ees.
"See töö tekkis sellest, et käisin Vabaduse väljakul ja jäin selle peale mõtlema, et me oleme küll rahvana ja riigina vabad, aga hästi paljud meist inimestena ei ole vabad. Meie kodudes kasutatakse nii palju vägivalda, et kui me oleme juba nii palju panustanud selleks, et teiste riikide piitsa alt pääseda, siis miks me seda üksteise vastu kasutame," mõtiskles Roosberg.
Roosbergi plakatitest ühel on kirjas sõna "peksma" sünonüümid. "Nagu näha, siis neid sõnu on väga palju," lisas noor kunstnik. "Sellele vastu ma siis võtsin sõna "paitama", mis on helluse sõna ja minu suureks šokiks oli sellele sõnale ainult üks sünonüüm, sõna "silitama". Tahan, et mu plakatid paneksid inimesi mõtlema sellele, kuidas üksteisega käitutakse ja ka sellele, kuidas me keelt kasutame, sest keelekasutus mõjutab väga seda, kuidas me näeme üksteist ja mis toimub meie ümber," lisas Roosberg.
EKA tudeng Polina Solovjova tööd nukralt kössitades istuvast inimkujust saab näha Tammsaare pargis. "Minu ümbruskonnas on palju inimesi, kes peavad oma traumaga tegelema. Ma kogu aeg mõtlen nende peale. Nad on kõigest lapsed, aga on juba nii palju läbi elanud. Kunsti kaudu on väga hea neid emotsioone ületada, see on väga teraapiline."
Kui teema kõnetab või vajad abi, saab pöörduda palunabi.ee
Toimetaja: Annika Remmel
Allikas: "Ringvaade", intervjueerisid Grete Lõbu ja Heleri All