"Kui sa mõtled, kust need soomlased on Soome saanud – nad tulid ju siit, järelikult oleme me kõik soomlased eestlased ja ma tulin lihtsalt koju," sõnas Rinne, kes räägib ka väga head eesti keelt, kuid mõnda tähte peab enda jaoks kättesaamatuks. "Inimene paneb üheaastasena kinni need kohad, mis on tema jaoks inimkeele osa. Mina ei olnud üheaastasena veel kuulnud "õ-tähte", ega ma seda enam kätte ei saa. Vahel naine ütleb, et "s-is" on viga," tunnistas Rinne. "Need nüansid on lõpmatud ja iga inimene teab kohe, et olen soomlane, kuigi mul oma arust ei ole mingit aktsenti," muigas ta.

Rinne on Soomes tuntud laulutekstide kirjutaja ja muusik. Soome laulukuulsusele Mikko Alatalole on Rinne enda sõnul kirjutanud pea 600 teksti. "On mingi mõiste või mõte, mida ma tahan väljendada, siis otsime tihtipeale koos Mikkoga sõnad ja meloodia, et nad oleks kokkusobivad," sõnas ta. Üheskoos on neil praegugi käsil rokkbänd Coitus Inti 50. sünnipäeva kontserdid, milleks Rinne on viimase aasta jooksul endale ka basskitarri meelde tuletanud.

Eestis hakkas Harri Rinne 90-ndate keskpaigus aga esialgu lihtsalt puhkamas käima. "1999 tulime Hiiumaale ja minu jalad ütlesid kohe, et siin on midagi erilist, ja siia me jäime. Endine naine ostis siia krundi ja ehitas maja. Alguses olime siin suviti, aga suved läksid aina pikemaks ja pikemaks ja ühel hetkel ma ei saanud enam minema siit," tunnistas Rinne.

Lisaks Hiiumaale sisse sulandumisega on Rinne sulandunud ka Eesti muusikute seltskonda. Intervjuul oli Rinnel seljas näiteks Riho Sibulalt saadud pintsak. "See, et ma muusikuid tean ja tunnen, oli tänu sellele, et ma kirjutasin raamatu laulvast revolutsioonist, siis ma pidin intervjueerima neid inimesi. Selle kaudu tutvusin nendega," sõnas ta.

Hiiumaal on Rinne hakanud ka fotograafiaga tegelema. "Hiiumaal pildistamisel sa pead kogu olema valmis, kui sa hakkad sättima ja tahad õiget valgust ja kompositsiooni, siis sa oled halastamatult hilinenud," toonitas mees.

Rinne arvates on eestlased hetkel palju tublimad kui soomlased. "Soomlased on laisaks, mugavaks ja lõdvaks jäänud. Paluvad riigi käest kõike seda, mis eestlane arvab, et kui kuidagi ei saa, siis kuidagi ikka saab. Eestlased on ettevõtlikumad. Kõige silmapaistvam on – sõltumata, mis sotsiaalmeedias virisetakse –, et eestlased on uhked oma keele ja kultuuri üle, mida soomlased ka mitte eriti ei ole. Seda on kahju vaadata, kuidas ta läheb üle selle piiri, et parandada enam ei saa, sest keegi ei märka, et vigagi on."