Koolijuhid eestikeelsele õppele üleminekust: draamat saab alati teha
Venekeelsete koolide Ehte humanitaargümnaasiumi direktor Õnnela Leedo-Küngas ja Tallinna Mahtra põhikooli direktor Edgar Roditšenko andsid "Hommik Anuga" saates edasi enda vaate sellest, kuidas on läinud eestikeelsele õppele üleminek.
Kolm kuud on möödas venekeelsetes koolides eestikeelsele õppele üleminekust 1.–4. klasside seas. Nii lastele kui ka õpetajatele on see tähendanud suurt pingutust. "Õppimine ongi üsna pingutustnõudev ja raske töö. Nüüd on juures see moment, et meie lapsed õpivad teises keeles, siin on mitmekordne pingutus," sõnas Leedo. "On lapsevanemaid, kel on praegu üliraske, on õpetajaid, on ka õpilasi, aga minu kooli näitel ei ole see enamus, aga seda ei pea ka eitama," nentis Roditšenko.
"Keel on vahend, et meil hakkaks tekkima ja saaks tekkida mõistmine ja arusaamine," selgitas Roditšenko keeleoskuse olulisust. Kuigi töökeel on koolides eesti keel, siis see ei välista, et tunniväliselt räägiks õpilased omavahel ikkagi vene keeles. Roditšenko sõnul on see normaalne ja ei saa lapsi ka sundida eesti keeles suhtlema. "Me peame tegema seda, et lapsed tahaksid hakata rääkima ilusat eesti keelt," ütles koolijuht, rõhudes eeskujule, väärtustele ja töökultuurile.
Koolijuhid tunnevad ühiskonna poolt suurt kriitikat. "Hetkel on meie koolitüüp võetud eriti luubi alla ja eeldus on see, et kool ja tunnid on ideaalsed. Me õpime praegu natuke vähem matemaatikat ja loodusõpetust, õpime rohkem keelt. Aga Eestis on ka neid eestikeelseid koole, kus on ka tunnijaotusplaan teistsugune. Ei ole draamat, aga kui tahetakse draamat, siis saab alati draamat teha," rääkis Leedo-Küngas.
Koolijuhtide sõnul on ülepingutatud väidetega, nagu elaks vene lapsevanemad täiesti teises keele- ja kultuuriruumis. "Üheksa vanemat kümnest suhtlevad minuga eesti keeles," sõnas Leedo. Roditšenko sõnas, et tema koolis kuus kümnest, kuid rõhutas, et kindlasti ei ole neid nii palju nagu arvatakse.
Suur probleem lasub hariduslikus ebavõrdsuses koolide vahel. Roditšenko sõnul tuleks lõpetada ära katsed eliitkoolidesse ja õpilasi hajutada. Nii toetatakse koolijuhi sõnul ka õpetajate tööd. "Muidu me tekitame olukorra, kus minul on 70 õpetajat, kes töötavad absoluutselt teistes tingimustes. Kui me õpilasi hakkame hajutama, siis me tuleme ühiskonnana üksteisele appi," sõnas ta.
Toimetaja: Rasmus Kuningas
Allikas: "Hommik Anuga", intervjueeris Anu Välba