"See tuleb ka filmis välja, et see on juhatanud paljusid noori igasuguste muude loominguliste väljunditeni kultuurivaldkonnas, olgu see graafiline disain, kunst või muusika," sõnas Linna.

Linna kommenteeris ka suvel toimund Pariisi olümpiamängude rulavõistlust. "See oli päris suur väljakutse. See oli huvitav kokkusattumus, sest viimastel aastatel olen ma vähem rulaga sõitnud, aga aina rohkem hakanud jälgima, mis toimub rulamaailmas, eriti võistlusspordina," rääkis ta.

"Eesti rula loo" režissööri, Ivar Murru suhe rulatamisega algas 20 aastat tagasi. "See oli minu jaoks unistuste projekt, et ma sain lõpuks teha skate'ist doki. Rulatamine tegi minust filmitegija, ma olin väga halb rulataja ja siis ma istusin kaameraga seal, õppisin dokumentalistikat, igasugust hullumeelsust filmima, mis tänaval toimus," rääkis ta.

Eesti rulaskeenet ühendav märksõna on Murru sõnul vabadus. "Kui me tegime neid intervjuusid, siis kõigilt tuli lõpuks see sama tagasiside, et see, mida rulatamine annab, on vabadus – füüsilist vabadust, koosolemisvabadust."

Linna sõnul on film läbimõeldud, sujuva montaaži ja positiivse meelestatusega. "Eestis on aegade jooksul olnud sadu rulatajaid ja igaühel on oma nägemus, oli lahe näha seda asja Ivari perspektiivist. Selline kambavaim ja kokkukuulumise tunne oli nii 70ndate lõpus, 80ndatel ja 90ndatel ning on ka tänapäeval – see ei muutu. See on nagu iseseisvumise protsessi osa," arutles Linna.

"Ringvaate" stuudios pandi Robert Linna kunagised oskused ka proovile. Muusik võttis ette triki nollie heelflip.