Käreda loomu ja särtsaka natuuri poolest tuntud Ülle Lichtfeldt on naelutanud eestlasi ekraanide ette nii draamasarjades kui ka telesaadetes. Ta on Rakvere teatri raudvara, kes kutsuti näitlejaks sisuliselt otse gümnaasiumi lõpuaktuselt.

Ülle ema Lembi ja isa Einar olid lihtsad töölised: üks valmistas saapaid, teine külmkappe. Nende abielu oli pikk ja õnnelik ning nad jõudsid isegi kuldpulmi tähistada. Ülle vanemad elasid aastakümneid tütrega ühes majapidamises ja koos oldi iga päev. Intervjuu salvestamise hetkel, pool aastat pärast isa Einari surma, on kaotusvalu veel väga vahetult tunda.

"Alguses kui ta läks, siis ma mõtlesin, et miks ta tegi mulle nii, et ta suri minu kätel, minu süles. Nüüd, mil sellest on pool aastat möödas, mõtlen, et mis saab veel ilusamat olla, kui minna oma tütre kätel. See on nii suur asi, mida ühele isale, kes on kõige tähtsam su elus, saab pakkuda," rääkis ta.

Ülle venna Eivo Lichtfeldti sõnul on õde kõige rohkem isa ja isapoolse vanaema moodi. "Kõik maneerid ja see kangus," märkis ta.

"Öeldi, et ma sädistan nagu vanaema. Vanaema oli selline mänguline inimene. Tema sädistas alati hästi palju ja oli hästi väle," lisas Ülle.

Vanaema Agathe tegi veel 70-aastaselt spagaati. Kui Ülle avastas, et ta suudab teha spagaati nagu vanaema Agathe, tekkis tal suur unistus baleriiniks saada. Ülle suutis veenda ema ja isa, et nood ta Tallinna koreograafiakooli katsetele viiks. Kui kogu perega Estonia teatrisse jõudis, luiskasid vanemad, et tüdrukute vastuvõtt on lõppenud ja Ülle balletikarjäärile oligi kriips peale tõmmatud. 

"Aga ma olin jonnakas, ma ei jätnud järele. Vanaema õmbles mulle patška ja tegi heinapaki nööridest krunni. Ma käisin karjamaal lehmadele ja lammastele ühe suure kivi peal esinemas. Ja küla vahel käisin naabrite juures esinemas. Alguses võeti mind väga soojalt vastu, anti kommi," meenutas ta.

Ülle on elav näide sellest, et lavakunstikooli haridus ei määra, kellest saab päriselt näitleja ja kellest mitte. Tänaseks on ta Rakvere teatris laval olnud üle kolmekümne aasta. Publik on Ülle Lichtfeldti kümnel korral valinud enda lemmikuks ja ta on saanud ka Eesti teatri parima naispeaosatäitja auhinna.

Tegelikult on Ülle 1990-ndatel isegi baaridaamina töötanud, sest otse keskkoolipingist Rakvere teatrisse näitlejaks kutsutud neiu oli esimesi, kes kitsal ajal teatrist koondati. "Aeg oli kole," nentis ta. "Riik lagunes, teater lagunes ja ega keegi ei tahtnud sinna tulla. Mäletan, et saali laes oli suur auk. Lava oli külm, me tegime proovi jopedes."

Esiisade radadel

Ülle Lichtfeldti sugupuud uurinud ajaloolane Fred Puss avastas, et mitmed näitleja esiisad on mõisaeluga tihedalt seotud olnud. Tema esiisa Madi oli 19. sajandi alguses Vihula mõisas kubjas. 1792. aastal sündinud Aadu oli aga Aaspere mõisa aednik. "Aastal 1798 ostis selle mõisa uus omanik, Friedrich Adolf von Dellingshausen. Temale kuulusid paljud mõisad, aga Aaspere oli see, mida ta hakkas just kõige rohkem arendama," selgitas Puss.

Et Aaspere saaks õitseda, tõi parun von Dellingshausen siia paremaid töölisi ka teistest enda mõisatest. Läänemaalt Kiidevast leidis mõisnik Ülle esiisa Aadu. "Tema oli pikka aega, põhimõtteliselt kuni kuni surmani Aaspere mõisa aednik. Tõenäoliselt isegi 40 aastat," lisas Puss.

Uued sugulased

Ülle Lichtfeldti esimene uus sugulane on kirjanik Anton Hansen Tammsaare. Lichtfeldti ja Tammsaare ühised esivanemad on 18. sajandil Suure-Jaani kihelkonnas Ketu talus elanud Peet ja Anu. 

"Ma olen mänginud ikka üksjagu Tammsaare asju. Krõõta ma mänginud ei ole, aga küll olen mänginud ma Mari ja olen mänginud Indreku õde Maretit," sõnas Lichtfeldt.

"Vargamäe on mulle kui näitlejale tõesti väga armas ja Rakvere teater oli esimene, kes tegelikult Vargamäe avastas. Viimane asi, mis ma seal tegin, oli "Vargamäe varjus" ehk Mari lugu. Ma mängisin Mari. Ma läksin istusin iga kord enne etendust Tammsaare kuju kõrvale ja mõttes rääkisin, et palun tee nii, et täna tuleks hea etendus, ma nagu pidasin temaga mõttes kahekõnet," rääkis näitleja.

Teiseks Lichtfeldti sugulaseks on aga folklorist Ingrid Rüütel. Ülle Lichtfeldt ja Ingrid Rüütel on seitsmenda põlve nõod. Nende ühised esivanemad on Pillihansu Mart ja Eeva, kes elasid 18. sajandi esimesel poolel Tudulinnas.

"Minul oli küll väga hea meel, kui ma kuulsin, et ma olen Ülle Lichtfeldtiga sugulane. Ja veel ema isa poolt, kust mul ei ole üldse mingeid andmeid sellest suguvõsast, kuna tema jäi esimesse maailmasõtta, kui ema oli alles tita. Selle vanaisa järglane olete teie, sellest suguvõsast esimene tuttav mul. See on nii tore," sõnas Rüütel.

"Ma ei oska küll midagi öelda. Ma olen kogu aeg imetlenud seda inimest. Te lõite mu ikka täitsa tummaks," ütles Lichtfeldt.

Viimaks selgus veel, et Lichtfeldti ja Rüütliga on suguluses ka saatejuht Anna Pihl ise. "See on niimoodi, et proua Rüütel, teiega on meil ühised esivanemad Lohusuu kõrtsmik Karl ja tema naine Britta. Sinuga Ülle oleme me kaht liini pidi sugulased, nii vanaema Agathe kui ka Hilda kaudu," selgitas Pihl.

"Mina olen igatahes küll rõõmus, et mul on sellised vägevad naised sugulased, et sinna samasse kanti lähevad minu juured ka," lisas saatejuht.